Rein Raudvere
Tõmbekeskuseks pürgiva Otepää valla volikogu esimees Jaanus Raidal kannustab naabreid endaga ühinema, alustada võiks kas või ühisest ajalehest.
“Täna-homme me kindlasti ühinemisettepanekut ei tee, meie pakkumine on koostöö käima lükata,” selgitas Jaanus Raidal, miks ta kutsus ümarlaua taha seitsme naabri juhid.
Valgamaale jääv Otepää on naabrite poolest rikas, piirne-des koguni kuue vallaga: Puka, Palupera ja Sangastega Valgamaalt, Kanepi ja Valgjärvega Põlvamaalt ning Urvastega Võrumaalt. Seltskonda paluti ka omakorda Paluperaga piirneva Rõngu valla juhid Tartumaalt.
Ära ei öelnud keegi. Pealegi – viimane sellelaadne piiriüle-ne kokkusaamine toimus nelja aasta eest, kui Raidal viimati volikogu esimees oli.
Üks ajaleht kõigile
Et naabreid lähendada, oleks esmalt vaja ühist inforuumi. Siit lähtus ümarlaual kõlanud ettepanek, et Otepää Teataja väljaandmisega ühineksid ka Valgamaa piirest välja jäävad vallad.
Veel tõdeti, et koos oldaks ühise turismibrändi arendamisel kogu Otepää kuppelmaastikul veelgi edukamad. Peatselt saavadki turismitegijad mõtte-talguteks kokku.
Murelikuks tegi hariduse seis. Kaheksa omavalitsuse peale on neli gümnaasiumi, kusjuures Pu-kas on gümnasiste jäänud vaid paarkümmend, Kanepis alla 40.
Kui sealsed omavalitsused ei suuda enam keskkooli pidada, oleks Otepää neist lastest huvitatud. “Meie kõigi ühine häda on aga see, et ühistransport Otepää ja naabervaldade vahel on täiesti lakanud,” sõnas Raidal.
Tõepoolest: paarikümne aasta eest sai Pukast, Kanepist, Urvastest või Rõngust regulaarselt bussiga Otepääle sõita, praegu enam mitte. Kui Kanepi inimene tahab paarikümne kilomeetri kaugusele Otepääle jõuda, peab ta esmalt sõitma Tartusse ja seal Otepää bussile ümber istuma.
Üht-teist saaks ka omavalitsused teha. Kas või õpilasliinide abil, mida vallad niikuinii toetavad või lausa kinni maksavad.
Uus ammune idee
Sisuliste otsusteni Otepääl ei jõutud, uuesti kohtutakse aprillis. Siis kavatsetakse alla kirjutada hea tahte ja koostöö leping, mille järel suhtlus töögruppide kaudu konkreetsemaks läheb.
Otepää liider toetab tuliselt aga Siim Kiisleri tõmbekeskuste ideed, mis olevat täpselt sama, mille Raidal 20 aastat tagasi Riigikogus välja pakkus. Raidal kõneles toona kihelkondlikul baasil loodud omavalitsustest.
Teised juhid aga Otepääl Raidali kirge ei jaga. Õigem olevat toimida samm-sammult.
Rõngu vallavolikogu esimehe Vahur Vuksi sõnul ei ole nad ühinemist arutanud. “Küll on mõistlik maad kuulata, kellega ühinemisest vallale rohkem kasu tõuseb,” põhjendas Vuks ka Otepää ümarlaual osalemist.
Vuksi arvates ei ole neil väga suurt vahet, kas liituda Elvaga, kuhu Rõngust on 14 km, või Otepääga, kuhu maad 18 km. Mõlemas linnas on suuri tööandjaid. Kuna aastaid pole olnud bussiliini Rõngust Otepääle, on liiklemine kaldunud rohkem Elva poole.
Vaevalt oleksid huvitatud Otepääl asju ajama hakata näiteks ka Käärdi küla elanikud, kes elavad otse Elva linna külje all.
Et valda lõhki ei kisuks
“Kui sundkorras ühinemine tuleb, on teatud hirm, et vallad võivad end mitmele poole tõm-meldes lõhki kiskuda,” avaldas kartust ka Kanepi vallavolikogu esimees Arno Kakk.
Kanepi valla rahvas võib oma asukohast tingituna – keskus on võrdsel kaugusel nii Põlvast, Võrust kui ka Otepääst – tahta ka eri tõmbekeskustega ühineda, sealhulgas Otepääga.
Kakk praeguse valla tükeldamist mõistlikuks ei pea, küll tervitab ta Otepää algatust otsida vähemalt kokkupuutepunkte.
Ka Võrumaa Urvaste vallavanem Riho Roon peab mõistlikuks tihedamat koostööd, mida Urvaste kandil oleks Otepääga kõige lihtsam teha turismi alal.
Kui kunagi peaks ühinemine tulema, kas siis Urvaste on valmis Otepää poole vaatama?
“Antslaga võrreldes on Otepää pisut rohkem järje peal, samas on bussiliiklus Antslasse parem,” arutles Roon.
Rooni veendumuse kohaselt peaks ühinemise korral rahval olema tõmbekeskuse valikul suurem õigus kui ametnikel. Ka maakonna piirid ei tohiks ses osas rolli mängida.
Palupera vallavanem Terje Korss peab Otepää ümarlaua suurimaks väärtuseks seda, et naabritega koostöösse haarati Valgamaa nelja valla kõrval nüüd ka üleaedsed. “Koostöös oleme tugevamad, selle kaudu võime muidugi jõuda ka ühinemiseni, kuid see ei olegi esialgu kõige tähtsam,” tõdes Korss.