Vooremaa
Möödunud nädalal Märjamaal peetud foorumil “Omavalitsuste ühinemise lood – müüdid ja tegelikkus” märkis riigihalduse minister Arto Aas, et haldusreformi tulemusel peavad omavalitsused muutuma senisest tugevamaks ja tõsiseltvõetavamaks partneriks keskvõimule. Arto Aasa sõnul on kohalike omavalitsuste üheks eesmärgiks keskvõimu tasakaalustamine. “Selleks peavad omavalitsused aga olema senisest võimekamad, suuremad ja tugevamad,” lausus minister. “Hiina väejuht Sun Tzu on öelnud, et kui tahate vaenlasest jagu saada, tuleb ta killustada. Meil jääb mulje, nagu oleks riigi eesotsas mingi kuri geenius olnud, kes on just täpselt nii teinud – omavalitsused on niivõrd killustunud, et mingit ühtset löögirusikat ei ole olemas. Nii karmilt kui see ka ei kõla, aga Piirisaare vald ei tasakaalusta mitte midagi, riigile on partneriteks pigem suuremad linnad. Selles mõttes olen omavalitsustega ühes paadis, et ma tahan, et nad muutuksid tugevamaks ja tõsiseltvõetavamaks partneriks riigile ning ei oleks edaspidi enam nii killustunud.”
Ülesanded koos lisarahaga
“Väga väikesed vallad suudavadki vaid teenuseid pakkuda, investeerida ja arendada nad aga enam ei suuda,” ütles Arto Aas. “See võikski olla üks koht, kus ühinemise järel tekib mastaabiefekt – omavalitsuste võimekus suureneb ka siis, kui muud tingimused jäävad samaks.”
Arto Aasa sõnul on omavalitsuste rahastamisel praeguseks ületatud ka buumiaegne tase.
Loosung võib tunduda äge
“Ühest küljest võib öelda, et kõik on hästi, sest omavalitsused pole kunagi saanud nii palju raha kui praegu, samas me saame aru, et meie soovid on palju suuremad ja ambitsioonikamad. Kui me anname omavalitsustele ülesandeid juurde, tuleb seda teha koos lisarahaga. Seda aga ei juhtu kunagi, et me ainult raha andmisega saavutaksime üldise õnnemomendi ja eelarveprotsessis enam ei kakeldaks – nagu võitleb riik kohalike omavalitsustega, nii võitlevad ka riigivalitsuse sees erinevad valdkonnad maksuraha pärast ja nii see jääbki. Avalik sektor ongi ümberjagamise kunst.”
Riigihalduse minister ei toeta kahetasandilise omavalitsuse ideed. “Tahame seda reformi läbi viia täna kehtiva põhiseaduse vaimus ja sõnas,” lausus ta.
“Kui me hakkaksime aga põhiseadust muutma, ei suuda me seda reformi ära teha ka järgmise kümne aasta jooksul. Eesti riiki ei ole vaja juhtimistasandite ja -mudelite osas palju keerulisemaks muuta, eesmärk on hoopis muus – me räägime pigem omavalitsuste vahelisest koostööst ning suurematest omavalitsustest, kellele on võimalik anda lisaülesandeid.”
Haldusreformi radikaalsem variant, kus üks omavalitsus moodustuks praegusest maakonnast, Arto Aasale siiski sobiks. “Loosungina võib radikaalse reformi idee mõnele poliitikule väga ägedana tunduda, aga ma arvan, et praktilises elus seda ei juhtu. Maakondade suurused on väga erinevad ning selliseid objektiivseid näitajaid, et maakond oma suuruses ongi õige omavalitsus, ei ole. Kui aga kõik maakonna omavalitsused ühinemises ise kokku lepivad, siis jumala pärast, tehke ära, ainult toetame,” kinnitas minister foorumil viibinud omavalitsusjuhtidele, lisades, et mitmes maakonnas, näiteks Saaremaal ja Hiiumaal sellist reformi ka üritatakse.
Haldusreformiga kaasnevatest kuludest rääkides tõi riigihalduse minister välja, et kui kõik omavalitsused ühinevad nõutavatele kriteeriumitele vastavateks omavalitsusteks vabatahtlikult, kuluks riigil ühinemistoetuste maksmiseks 75 miljonit eurot.
Päevakorras sotsiaalsed tagatised
“Eelarvestrateegias oleme ühinemistoetusteks arvestanud ligi 30 miljonit eurot,” lausus Arto Aas. “Kui aga kõik omavalitsused hakkavad vabatahtlikult ühinema, jääb sellest rahast väheks, ühe arvutuse kohaselt kuluks selleks umbes 75 miljonit. Aga uskuge mind, valitsus leiab selle raha! Haldusreform on valitsuse jaoks üks viiest olulisest prioriteedist selle valimistsükli jooksul ning vajaminev raha leitakse. Olen varemgi omavalitsusjuhtidele öelnud, et teie hakake ühinema, las valitsus muretseb raha pärast.”
Kuigi kõne all on olnud ka variant, et kahekordset ühinemistoetust saavad vaid omavalitsused, kus kõik ühinemiseks seatavad kriteeriumid on täidetud, on praeguseks sõelale jäänud siiski idee, et toetust saavad ka need omavalitsused, kus liitumise järel on näiteks nõutavast vähem elanikke. “Kui jääb natuke puudu, makstakse toetust proportsionaalselt vähem,” kinnitas minister. “Soovime ikkagi ju liitumist motiveerida, mis aga edasi saab – kas ühinenud omavalitsus läheb erandi alla või tuleb tal kellegiga veel ühineda, näitab juba aeg.”
Päevakorras on ka reformi järel tööta jäävate pikaajaliste omavalitsusjuhtide sotsiaalsete garantiide küsimus.
“Oleme kokku leppinud, et ühinemistoetuste kahekordistamise kõrval kehtestatakse ka reformi käigus töö kaotavate omavalitsusjuhtide sotsiaalsed garantiid,” lausus riigihalduse minister.
“Need, kes on pikka aega ametis olnud ja kaotavad reformi käigus töö, saavad kuni ühe aasta palga. See peaks maha võtma terve rea isiklikke muresid ja hirme, ka lähiriikide ühinemis-kogemused näitavad, et sellisel garantiil on positiivne mõju, et saada asjad lõpuks liikuma.”
Riigihalduse minister kinnitas, et ühinemisplaanide pidamisel ei pea arvestama praeguste maakonnapiiridega.
“Ärge tundke ennast maakonnapiiridest kammitsetuna,” ütles ta. “Maakondade piirid ei tohi haldusreformi üldse mõjutada, liituda saab ka teise maakonna koosseisu ja keegi sellele kätt ette ei pane. Tahame ka maakondade ja maavalitsuste tuleviku üle vaadata, aga liitumiste kontekstis ei tohiks see üldse teema olla.”