Sirje Lemmik
| Maakonna omavalitsusjuhtide ja siseministeeriumi esindajate kohtumisel Valga maavalitsuses oli arutusel haldusreform. Valla- ja linnajuhid pooldavad tõmbekeskustel põhinevat mudelit. | |||||
| Omavalitsuste liitumisi on Eesti ajaloos olnud nii riigi survel, nagu oli 1939. aastal, kui vabatahtlikkuse alusel. Praegu on neid Eestis alles 226.
«Sügiseks liituvad veel 18 omavalitsust, mille baasil tekib seitse uut – seega jääb pärast sügisesi kohalikke valimisi alles 215,» selgitas siseministeeriumi haldusreformi projektijuht Sulev Valner. Näited pigem head Valner ütles, et kuigi liitumine tasapisi toimub, on tempo liiga aeglane. Väikeste valdade võimekuse pärast täita neile pandud kohustusi tunneb muret ka Euroopa Komisjon. «Mingi reform tuleb varem või hiljem. Mida hiljem, seda radikaalsem see on,» sõnas projektijuht. Ühinemise poolt kõneleb Valneri sõnul ka see, et kõik senised näited on pigem head. «Kusagil ei ole pärast ühinemist teemaks võetud lahkulöömist.» Et haldusreformiga jätkata, pakkus regionaalminister 2012. aasta sügisel välja kuus mudelit: minivaldade, omavalitsusliitude, kihelkondade, maakondade, tõmbekeskuste ning kahetasandilise Eesti mudel. Küsitlusele vastas 67 ametiasutust ja eksperti, nendest 29 olid omavalitsused. Vastanutest 45% arvas, et reform on vajalik. 37% toetas tõmbekeskuste mudelit. «Järelikult on olemas soov liikuda tugevamate ja võimekate omavalitsuste suunas,» nentis Valner. Seetõttu ongi regionaalministri võetud suund tõmbekeskuste põhisele reformile, mille eesmärk pole niivõrd omavalitsuste suurenemine, vaid pigem võimekuse tugevdamine. Suurem on võimekam Projektijuhi sõnul suudab suurem ja tugevam omavalitsus toetada tõenäoliselt koolide jätkamist, ettevõtlust ja töökohtade loomist. Kasvab eelarveline võimekus, võimalus palgata paremaid spetsialiste ning taotleda projektiraha. «Mõttetult konkureerivate tegevuste ning investeeringute arvelt kokku hoitud raha saab suunata olulisele,» nentis Valner. Valgamaa linna- ja vallajuhid ning maavanem olid päri, et haldusreform on vajalik. «Juba arengustrateegias on meil võetud suund välja kujundada kolm tõmbekeskust, seepärast toetangi tõmbekeskustel põhinevat reformi. Ei toeta aga maakonnaüleseid liitumisi,» sõnas maavanem Margus Lepik. Tõrva linnapea Agu Kabrits oli mures suhete pärast keskvalitsusega. «Isegi praegu, kui meid on 226, sõidab keskvalitsus meist lihtsalt üle. Kui meid jääb 120, kes kindlustab, et meie hääl keskvõimuni kostub?» muretses Kabrits. Vastukaaluks tõi regionaalministri nõunik Taavi Linnamäe näite Leedust, kus jäi alles 60 omavalitsust, mille juhid on praegu riigis arvamusliidrid, kellega valitsus tõsiselt arvestab. «Suuremad on võimekamad ka oma huvide kaitsel suhetes keskvalitsusega,» lisas projektijuht Sulev Valner. Vallavanemad Rain Ruusa, Tarmo Tamm ja Enn Mihailov avaldasid pahameelt, et siiani pole valitsus taastanud omavalitsustele eraldatavat masueelset tulumaksuprotsenti. Kurdeti ka kohalike teede hooldus- ja remondiraha vähesuse ning ajast ja arust maamaksumäärade üle. Valga linnapea Kalev Hark lisas, et on reformi vajalikkuses veendunud, kuid selleks tuleb üle vaadata omavalitsuse ülesanded ja rahastamine, mis peavad käima paralleelselt. Veel lisas ta, et Valgast peaks kujunema tõmbekeskus nii põhja kui lõuna poole, mis toob endaga kaasa suurema rahavajaduse. Ka Sangaste vallavanema Kaido Tambergi sõnul on rahastamismudel vananenud ega toimi ning vajab ülevaatamist. Ettepanekud teretulnud «Kas arvate, et kui midagi ette ei võta, läheb rahastamine paremaks? Tehke ettepanekuid,» rõhutas nõunik Taavi Linnamäe. Ta lisas, et kui regionaalministril õnnestub viia parlamenti eelnõu, mis sisaldab kõikide maakondade kokkulepitud lahendusi, ei näe ta küll jõudu, kes selle vastu suudaks olla. Valgamaa Omavalitsuste liidu juht Madis Gross ütles, et temal on kõige rohkem kahju, et algatus pole tulnud omavalitsustelt. «Räägime küll, et oleks vaja teha, aga ise tegema ei hakka. Kui keegi initsiatiivi näitab, on tuhat põhjendust, miks ei saa või miks ei taha,» nentis Gross. Ka tema on kolme tõmbekeskuse – Valga, Tõrva, Otepää – mudeli toetaja. «Maakondade omavalitsustel tuleb 1. juuliks esitada maavanemale loetelu tõmbekeskustest, mille ta seejärel esitab regionaalministrile. Augustis peaks läbirääkimised tõmbekeskuste määramiseks tehtud olema ning selle aastanumbri sees peaks reformi raamseaduse eelnõu Riigikogus ka vastu võetama. Seejärel saavad omavalitsused valida, millise tõmbekeskusega liituda,» sõnas projektijuht. Käimalükatud protsess peaks kaasa tooma selle, et 2017. aasta sügisel toimuvad valimised juba uutes tugevates omavalitsustes. |