Autor: Mait Palts, Eesti kaubandustööstuskoja juht, Meie Maa
Kas oodatav haldusreform on võluvits omavalitsuste ettevõtlusmotivatsiooni parandamiseks või läheb kõik vanaviisi edasi?
Peamine küsimus ettevõtjate jaoks on täna selles, kuidas tõsta omavalitsuste võimekust ja ettevõtlusmotivatsiooni? Võimekus peaks kasvama koos suurusega, kuid kindlasti mitte maksuerisustega, mida on paljud omavalitsused soovinud. Ettevõtluskeskkonna tähtsustamist ja sellesse panustamist saab motiveerida aga peamiselt kahel viisil. Mõlemad ka maailmas proovitud ja kinnitust leidnud.
Toetada ettevõtluskeskkonda
Leian, et omavalitsuste seadusesse tuleks täna sisse kirjutada, et ettevõtluskeskkonnaga tegelemine ning selle toetamine on neile kohustuslik. Kuna kõik mõistavad, et see on neile kasulik ja ellujäämiseks lausa hädavajalik, siis miks kardame öelda, et see peabki olema üks kohustusi? Teiseks tuleks tagada, et omavalitsuste motivatsioon ettevõtluse arengut toetada oleks üleüldine. Selleks sobib ideaalselt tulubaasi jaotamine elu- ja töökoha vahel ning tänase tasandusfondi loogika muutmine selliselt, et tulu iseteenimist ei karistataks.
Ilmselt nõuab haldusreformi edukas käivitamine ka kohalike maksude põhjalikumat analüüsi, mille käigus tuleks aru saada, kas tänane kohalike maksude süsteem end õigustab või mitte. Kohalike omavalitsuste finantsiline autonoomia on kahtlemata oluline, kuid see ei saa õigustada neile igaühele oma maksusüsteemi loomist.
Tulubaasi kasvatamine peab lähtuma siingi loogikast, et enne investeerin ja siis saan tulu, mitte aga peituma võimaluses lihtsalt rohkem kohalikke makse kehtestada.
Sellega kaoks ära võimalus väita, et ettevõtluse edendamine ei ole KOV-i kohustus. Ettevõtluse soosimine on saavutatav läbi omavalitsuste suurenemise, tulubaasi laienemise ning võimekuse paranemise.
Kui tulu rohkem, on võimalik ka rohkem teha, ning suurem mastaap tähendab, et rohkem inimesi jääb tööle ka sama omavalitsuse piiresse (kaob pendelrändest tulenev negatiivne mõju).
Senised omavalitused liiga väikesed
Kolmanda eesmärgi saavutamiseks, motivatsiooni tekitamiseks, on nii rahvusvahelise kogemuse kui ka mitmete omavalitsusjuhtide hinnangul vajalik seada omavalitsuse tulubaas otsesesse sõltuvusse töökohtadest omavalitsuse territooriumil. Ideaalis võiks pärast, kuni viieaastase üleminekuaja lõppu, laekuda kuni pool omavalitsuse tulubaasist töökohtade alusel ning teine pool elukohtade alusel.
Miks on reform oluline? Tänased omavalitsused ei ole oma suuruse juures valmis pakkuma kvaliteetseid teenuseid – seda nii haridusvaldkonnas kui ka sotsiaalhoolekandes, kuid mitte ainult. Eesti keskmine omavalitsus on täna alla 2000 elanikuga. Töölkäivaid ja omavalitsusele tulu teenivaid inimesi on neist sageli vaid umbes pooled.
Sellise mahu juures on küsitav, kas ja mida üldse julgeb omavalitsuselt nõuda. See, et ligemale 80% omavalitsustest saab pidevalt lisafinantseeringut riigieelarvest, et toime tulla, ilmestab keerulist pilti veelgi. Mööname, et optimaalse omavalitsuse suuruseks pakutud number 5000 elanikku võib tunduda väheambitsioonikas, kuid alla selle ei ole ekspertide hinnangul võimalik vajalikke kompetentse koondada. Kuid samas on see kompromissina hetkel igati mõistlik.
Tõsi on ka see, et vägisi ei saa ja tuleb arvestada demograafilisi muutusi ning seda, mis viimase 20 aasta jooksul on toimunud. Iga omavalitsuse puhul tuleks kriitiliselt vaadata nende demograafilist pilti. Pole mõtet lähtuda miinimumist seal, kus on näha, et tööealisi elanikke on vähe ja lähimate aastate jooksul kuivab ka see arv veelgi väiksemaks.
Haldusreformi näol on tegemist Eesti arengu jaoks ühe tähtsaima protsessiga ning see peab olema läbi viidud piisava intensiivsusega. Tänases olukorras on oluline aluspõhimõtetes, mille kallal eksperdid palju tööd on teinud, kokku leppida ning alustada õigusliku raamistiku ettevalmistamisega ning aruteludega ka kohalikul tasandil. Väga oluline roll kogu protsessis peab olema ka avalikul kommunikatsioonil ja aktiivsel diskussioonil.
