Haldusreformi eelnõu läbis Riigikogu teise lugemise

Riigikogu lõpetas kolmapäevasel istungil kell 20.44 haldusreformi seaduse eelnõu teise lugemise, mis algas nädal aega tagasi, 11. mail.

Riigikogu vaatas läbi eelnõu 121 muudatusettepanekut, millest nelja arvestati täielikult. Neist neljast oli ühe muudatusettepaneku esitanud põhiseaduskomisjon, ühe Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning kaks Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon.

Põhiseaduskomisjoni tehtud muudatusettepanek koosnes 35 alapunktist. Selles kajastuvad mitmete fraktsioonide esitatud ettepanekud, mida juhtivkomisjon oli arvestanud sisuliselt või osaliselt.

Üks olulisemaid muudatusi annab omavalitsusüksustele võimaluse algatada esimeses etapis ühise piirita ühinemise, kui on teada, et järgmises etapis ühendab Vabariigi Valitsus nendega omavalitsusüksuste vahele jääva omavalitsuse. Veel jäetakse eelnõust välja nõue, mille kohaselt peab linna territooriumil elama vähemalt 5000 elanikku, kui soovitakse linna kui haldusüksust säilitada või taastada.

Ühe alapunkiga lisatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse lõige, mille kohaselt tuleb ühinemislepingus kokkulepitud investeeringud või arendustegevused esitada ka omavalitsuse arengukavas. Veel muudetakse osavalla- või linnaosavanema ametisse nimetamise korda ja ametist vabastamise korda. Nende ametiisikute ametisse nimetamisel ja ametist vabastamisel tuleb ära kuulata osavalla- või linnaosakogu arvamus.

Muudeti ka seaduse jõustumise aega. Seadus jõustub üldises korras ehk 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni arvestatud muudatusettepanek puudutas osavalla- ja linnaosakogu esindajale täiendavate õiguste andmist.

EKRE fraktsiooni ühe arvestatud muudatusettepanekuga anti omavalitsuse ühinemise tulemusena moodustunud omavalitsusüksusele kohustus kehtestada uus põhimäärus nelja kuu asemel kuue kuu jooksul alates valimistulemuste väljakuulutamisest. Teine muudatusettepanek oli tehnilist laadi.

Valitsuse algatatud haldusreformi seaduse eelnõu (200 SE) sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda, määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid ning omavalitsuste ühinemisel kaasnevad õigused ja kohustused.

Haldusreformi eesmärk on, et moodustuks omavalitsusi, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid. Eelnõu kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5 000 inimest. Samas on eelnõus kirjas, et haldusreformi eesmärgi saavutamiseks on soovituslik vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste moodustumine. 80 protsendil Eesti omavalitsustest on elanikke täna vähem kui 5 000.

Eelnõu kohaselt on kohalikel omavalitsustel kuni käesoleva aasta lõpuni aega vabatahtlikeks ühinemisteks ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust. Selleks on kokku ette nähtud kuni 80 miljonit eurot. Kui ka pärast vabatahtlikke ühinemisi on jätkuvalt kriteeriumitele mittevastavaid omavalitsusi, teeb valitsus neile tuleval aastal esmalt ettepaneku vabatahtlikuks ühinemiseks ning kui ka see ei anna tulemust, siis ühendab need omavalitsused.

Vabaerakonna fraktsioon, Keskerakonna fraktsioon ja EKRE fraktsioon tegid ettepaneku teine lugemine katkestada.

Hääletustulemus: poolt 35 ja vastu 47 Riigikogu liiget. Seega ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

20-haldusreform

Tabivere elanikud avaldasid soovi liituda Tartumaaga

Jõgevamaa lõunapiiril asuv Tabivere vald korraldas hiljuti küsitluse, et saada teada rahva meelsusi ühinemise osas naabervaldadega. Hääletustulemused näitavad ülekaalukat poolehoidu liitumaks Tartu suunal asuvate omavalitsustega.

Loe täpsemalt Tartu Postimehest.