Otsustati haldusreformi viimased lahtised otsad

Valitsus otsustas tänasel istungil, et viimast nelja lahtiseks jäänud ühinemisettepanekut senisel kujul lõpuni ei viida. Otsuse järgi ei puuduta valitsuse algatatud ühendamine Keila linna ning erand tehakse kolmele omavalitsusele, kus jääb elanikke alla 5000.

„Viimasel korral jäi valitsuses lahtiseks neli ühinemisettepanekut ning saatsime need piirkondlikele komisjonidele uuesti hindamiseks. Piirkondlikud komisjonid kaalusid ettepanekuid valitsuse seniste otsuste põhjal uuesti ning leiti, et valitsus võiks kaaluda tehtud ühinemisettepanekutest loobumist ning seda me ka tegime,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Riigikohus ütles, detsembris, et valitsusel on haldusreformi otsuseid tehes kaalutlusõigus ning sellest oleme me järjepidevalt ka lähtunud. Kogu protsessi jooksul on valitsus kõikide omavalitsuste puhul analüüsinud erinevaid argumente ja jõudnud pikalt ning põhjalikult kaalutledes tänaste otsusteni.“

Ühinemismenetlus lõpetati:

  • Haljala valla ja Vihula valla (Haljala vald, 4389 elanikku) ühendamiseks Rakvere valla ja Sõmeru vallaga (Rakvere vald, 5583 elanikku)
  • Nõo valla (4170 elanikku) ühendamiseks Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu vallaga (Elva vald, 14 688 elanikku)
  • Keila linna (9861 elanikku) ühendamiseks Keila valla, Padise valla, Paldiski linna ja Vasalemma vallaga (Lääne-Harju vald, 12 950 elanikku)
  • Luunja valla (4251 elanikku) liitmiseks Tartu linna ja Tähtvere vallaga (Tartu linn, 99 503 elanikku).

Ühinemismenetlust jätkati:

  • Keila valla, Padise valla, Paldiski linna ja Vasalemma valla ühendamiseks. Määrati moodustuva omavalitsuse nimeks Lääne-Harju vald.
  • Tähtvere valla liitmiseks Tartu linnaga. Määrati moodustuva omavalitsuse nimeks Tartu linn.

Otsuse järgi jääb alles 79 kohalikku omavalitsust – 15 linna ja 64 valda.

Kohalike omavalitsuste haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlused omaalgatuslikeks ühinemisteks tuli esitada maavanemale hiljemalt 1. jaanuariks 2017. Seejärel tegi valitsus veebruaris ühinemisettepaneku kõikidele omavalitsustele, kes aasta alguseks ei jõudnud ühinemise osas kokkuleppele või ei täitnud haldusreformi 5000 elaniku kriteeriumi. Ettepanek puudutas 104 omavalitsust, kellest ettepanekuga nõustus 39 ja ei nõustunud 65 omavalitsust.

Haldusreformi eesmärk on selliste omavalitsuste moodustamine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.

Omavalitsuste piiride ja nimede muudatused jõustuvad pärast kohalike valimiste tulemuste väljakuulutamist oktoobris 2017.

Küsitletutest üle 76 protsendi toetab Setomaa valla moodustamist

Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga elanikud toetasid ülekaalukalt Setomaa valla moodustamist. Sellest tulenevalt teeb riigihalduse minister valitsusele ettepaneku Setomaa valla moodustamiseks.

„Mul on hea meel, et nii suur hulk inimesi tuli kaasa minu algatusega viia Setomaal läbi küsitlus – hääletamas käis lausa üle 57 protsendi inimestest. Küsitluse tulemus näitab selgelt kohalike elanike arvamust ning osavõtjate hulk tegi haldusreformi küsitluste rekordi. Aktiivne osavõtt haldusreformi küsimuses näitab, et elanikud tähtsustavad väga oma kultuurilist eripära. Tänan kõiki neid, kes pidasid küsitlust oluliseks ja võtsid sellest osa,“ ütles riigihalduse minister Mihhail Korb. „Nüüd on küsitluse tulemus selge ja teen selle põhjal valitsusele ettepaneku Setomaa valla moodustamiseks.“ Loe edasi »

Paiklik rahvas saa üldä uma arvamisõ Setomaa vallast

1024px-Setomaa_piiripostSetomaa inemise saasõ teedä anda, kas na tahtva vai ei taha Meremäe, Mikitämäe ja Verska valla ni Luhamaa nulga ütte köütmist Setomaa vallast.

“Ma kutsu õka seo kandi inemist ossa võtma. Õga inemise arvamine om tähtsä: midä inäp om vastajit, tuuvõrra om parõmb tulõmus,” ütel riigihaldusõ ministri Mihhail Korb. “Valitsus taht teedä, midä paiklik rahvas arvas, õt tetä kõgõ parõmb otsus.” Loe edasi »