Eelmisel aastal ilmunud artiklikogumik „Haldusreform 2017“ on nüüd leitav ja loetav ka ingliskeelsena nii terviktekstina kui üksikute artiklite kaupa.

Leitav haldusreformi veebilehel või Rahandusministeeriumi veebis.

Riigihalduse minister Janek Mäggi saatis kohalikele omavalitsustele kirja, milles juhib tähelepanu ühinemislepingute täitmisele. Ministri sõnul on rahandusministeeriumi poole pöördutud murega, et mitmed omavalitsused ei pea kinni haldusreformi käigus tehtud kokkuleppest.

„Ühinemisjärgne aeg on olnud omavalitsustele pingeline. Hoolimata sellest on asutustes suudetud tagada sujuv töö ning see väärib tunnustust. Samas on kosta ka muresid, et mitmes omavalitsuses ei peeta kinni ühinemislepingust,“ ütles riigihalduse minister Janek Mäggi. „Tuletan meelde, et varasemalt kokkulepitut ei tohi jätta tähelepanuta. Kohalikud elanikud on ühinemislepingutele andnud oma heakskiidu ning seetõttu neil on õigustatud ootus, et leppeid täidetakse.“

Riigihalduse minister täpsustas, et selliseid probleeme pole palju, kuid edasiste vältimiseks saatis ta kirja kõikidele haldusreformi käigus moodustunud omavalitsustele. „Kui ühinemislepingus on kirjas, et asutuste võrgustikku ja kavandatud investeeringuid lepingu kehtivuse ajal ei muudeta, siis nendest ei saa niisama lihtsalt loobuda. Kui muudatused on vajalikud, siis tuleb need kohalike inimestega kokku leppida,“ lisas ta.

Ühinenud omavalitsuste volikogude kinnitatud ühinemisleping määrab siduvalt kindlaks ühinemise põhimõtted, garantiid ja poliitilised lubadused, mis olid konkreetse ühinemise eeltingimuseks. Muud kohaliku omavalitsuse õigusaktid peavad olema ühinemislepinguga kooskõlas. Ühinemislepingud kehtivad vähemalt neli aastat ehk järgmiste kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamiseni.

Kohalikele omavalitsustele saadetud kirjas tuuakse välja ka võimalused, kuidas ühinemislepingut muuta. Seda saab teha ainult juhul, kui omavalitsusel pole võimekust ühinemislepingu tingimusi täita või kui prioriteetsed arenguvajadused tingivad mõnest investeeringust loobumist. Näiteks on muutunud omavalitsuse sotsiaalmajanduslik olukord või tegelik finantsvõimekus on madalam, kui esialgu arvati. Sellistel puhkudel tuleb avalikkust selgelt olukorrast informeerida ning algatada ühinemislepingu muutmine.

Link riigihalduse ministri kirjale

Rahandusministeeriumi pressiteade

14.11.2018

9. novembril toimunud omavalitsuspoliitika seminari “Aasta pärast haldusreformi. Kuidas edasi?” ettekanded:

• Haldusreformi võimalikest mõjudest maaelu arengule – Rando Värnik, Maaülikooli maamajanduse ökonoomika professor
• Osavallad ühinenud omavalitsustes, esimene aasta – Mikk Lõhmus, Lääne-Nigula vallavanem, ühinemiskonsultant
• Mis on praegu käsil omavalitsuspoliitika valdkonnas?  – Mart Uusjärv, Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna juhataja
• Kohaliku omavalitsemise taseme hindamine Eestis: mida peaks mõõtma ja mida saab mõõta – Veiko Sepp, Tartu Ülikool RAKE.

Sel reedel 9.novembril toimub Tartus omavalitsuspoliitika seminar “Aasta pärast haldusreformi. Kuidas edasi?”, kus arutame koos ekspertide ja poliitikutega, kuidas haldusreformi võimalikku mõju maaelule ja kohaliku omavalitsemise taset hinnata ja mida tuleks teha Eesti haldusjaotusega edaspidi.

Päevakava

• Avasõnad – riigihalduse minister Janek Mäggi, Tartu linnapea Urmas Klaas
• Haldusreformi võimalikest mõjudest maaelu arengule – Rando Värnik, Maaülikooli maamajanduse ökonoomika professor
• Osavallad ühinenud omavalitsustes, esimene aasta – Mikk Lõhmus, Lääne-Nigula vallavanem, ühinemiskonsultant
• Kas kogukondade ühinemise eelsed ootused on täitunud?  – Ants Kuningas, Eesti külaliikumise Kodukant juhatuse liige ja Kuusiku külavanem
• Mis on praegu käsil omavalitsuspoliitika valdkonnas?  – Mart Uusjärv, Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna juhataja
• Kohaliku omavalitsemise taseme hindamine Eestis: mida peaks mõõtma ja mida saab mõõta – Veiko Sepp, Tartu Ülikool RAKE.
• Eesti kohalike omavalitsuste tulevikust – Urmas Kruuse, Jaak Madison, Janek Mäggi, Kaul Nurm, Helir-Valdor Seeder, Neeme Suur

Päeva modereerivad Sulev Valner Rahandusministeeriumist ja Ivika Nõgel, Kodukandi külavanemate juhtrühma liige

Täna toimus rahandusministeeriumis esimene suurem haldusreformi kokkuvõttev üritus. Paneeldiskussioonis tõdesid endised riigihalduse ministrid, et reform oli Eestile kahtlemata vajalik ning kokkuvõttes läks kõik hästi. Lisaks tutvustasid erinevad autorid analüütiliste artiklite kogumikku „Haldusreform 2017“.

Riigihalduse minister Janek Mäggi ütles, et tänu haldusreformi loodud raamile on valitsus võtnud kindla suuna omavalitsuste rolli tugevdamisele. „Oleme asunud taastama majanduskriisi ajal kärbitud tulubaasi ning kaalume erinevaid võimalusi, kuidas haldusreformi järgselt tugevnenud valdadele ja linnadele saaks anda senisest veel rohkem otsustusõigust. Põhjamaade eeskujul peab omavalitsuste roll ühiskonna asjade korraldamisel olema tuntav,“ lisas ta.

Aastatel 2008–2014 regionaalministrina haldusreformi ette valmistanud Siim Kiisleri sõnul on tal hea meel, et haldusreformi läbiviimine on kõigist raskustest hoolimata hästi edenenud. „Aga nüüd ei tohi loorberitele puhkama jääda, haldusreformiga tuleb edasi minna,“ sõnas Kiisler. „Kohalikele omavalitsustele tuleb anda märksa vabamad käed oma raha kasutamiseks. Otsustamine tuleb rahvale lähemale viia, siis saab rahvas otsustajaid rohkem mõjutada ja kohalikku elu paremini korraldada. Seni sihtotstarbega rahaeraldiste kasutamist peaks vald edaspidi ise otsustama.“

Aastatel 2015–2016 riigihalduse ministri ametit pidanud Arto Aasa sõnul on haldusreform üks Eesti viimase 15 aasta suurima ühiskondliku mõjuga muudatusi. „Haldusreformi elluviimine on seda suurem ime, et kõik varasemad katsed olid ebaõnnestunud ja see oli tekitanud paljudes asjaosalistes omajagu umbusku,“ lisas Aas. Ta täpsustas, et reform sai küll 2017. aasta kohalike valimistega formaalse lõpu, kuid selle tegelik mõju saadab meid veel aastakümneid.

2017.–2018. aastal ministriks olnud Jaak Aab nõustus eelnevaga, kuid lisas, et seadusesse oleks võinud tugevamalt sisse kirjutada külade ja ääremaade õigused. „Ministrina mööda Eestit käies panin omavalitsusjuhtidele südamele, et nad vaataks oma keskusest kaugemale, sest just seal on nende arengu võti. Kui seda ei tehta, siis inimesed pettuvad ja lähevad minema, aga nad ei tule siis vallakeskusesse, vaid lähevad ära Tallinna, Tartusse või Soome. Kogukond peab tundma, et tema hääl jõuab suuremasse volikogusse.“ 

Rahandusministeeriumi korraldatud üritusel „9 kuud haldusreformist. Mis sellest sündis?“ esitleti erinevate autorite kirjutatud analüütiliste artiklite kogumikku „Haldusreform 2017“. Kogumik talletab reformi läbiviimise põhiliste otsuste sünni, tausta ja elluviimise eri vaatenurgad. Üritusel osales kokku üle saja inimese. 

Kogumiku elektroonilist versiooni saab lugeda siit, ürituse ülekande salvestus on siin.

Eestis on 79 kohalikku omavalitsust, mis jagunevad 15 linnaks ja 64 vallaks.

Linnade osas on erinevus linnal kui haldusüksusel (vald/linn) ja linnal kui asustusüksusel (linn, alev, alevik, küla). Sõna linn on antud juhul mitmetähenduslik. Eestis on 15 linna kui haldusüksust (omavalitsust) ja 47 linna kui asustusüksust. Kõik linnad kui asustusüksused jäid reformi järgselt alles (Tapa, Tallinn, Kuressaare, Paide jne).

Asustusüksusena samades piirides on 10 linna kui haldusüksust (nt Keila, Tallinn, Sillamäe, Viljandi). 37 linna asustusüksusena asuvad linna või valla kui haldusüksuse territooriumil (nt Jõhvi linn Jõhvi vallas, Tapa linn Tapa vallas, Valga linn Valga vallas, Pärnu linn asustusüksusena Pärnu linnas haldusüksusena jne). Täpsem loetelu allpool.

Asustusüksusena samades piirides on 10 linna kui haldusüksust:

• Keila linn
• Kohtla-Järve linn
• Loksa linn
• Maardu linn
• Narva linn
• Rakvere linn
• Sillamäe linn
• Tallinna linn
• Viljandi linn
• Võru linn

• Volikogu roll kohalikus valitsemises (Kersten Kattai, Rahandusministeerium) ettekanne ja video
• KOV finantsjuhtimine ja eelarve koostamine volikogu vaatest (Sulev Liivik, Rahandusministeerium) ettekanne ja video
• Maakonna tasandi arendustegevus omavalitsuste koostöös (Urmas Kase, Rahandusministeerium) ettekanne ja video
• Eesti ruumilise planeerimise tasandid (riik, maakond, KOV) ning KOV planeeringud ja volikogu roll planeerimisel, seosed ehitusõigusega (Merje Muiso, Rahandusministeerium) ettekanne ja video
• Korruptsiooni ennetus (Tanel Kalmet, Justiitsministeerium) ettekanne ja video
• Mugav ja tõhus maksukogumine inimestele, ettevõtetele ja Eesti riigile (Aare Lenk ja Airi Lepassar, Maksu- ja Tolliamet) ettekanne

Koolitust rahastati Euroopa Sotsiaalfondist

Valminud on nõuanded üldplaneeringu koostamiseks koos lisadega, mis annavad suuniseid üldplaneeringu koostamise ettevalmistamiseks ja planeeringulahenduse väljatöötamiseks.

Nõustik on abivahendiks eelkõige kohalike omavalitsuste ruumilise planeerimise spetsialistidele planeerimistegevuse korraldamisel. Samuti abistab see nii planeeringu koostamise koostöös osalevaid ametiasutusi, planeerimise ja mõju hindamise konsultante kui ka teisi asjaosalisi.

Nõustik on leitav planeeringute teemalehelt: https://planeerimine.ee/seadus-ja-juhendid/yp-noustik/

Saaremaal toimunud koolituspäevaga sai ring peale kõigile Eesti maakondadele, mille käigus koolitati omavalitsusreformi järgseid volinikke. Koolituse eesmärk oli muutunud olukorras aidata kohalike omavalitsuste volinikel oma tööd hästi alustada.

„Haldusterritoriaalse reformi eesmärk ei olnud pelgalt seniste omavalitsuste suuremaks muutmine. Sellele tuleb anda sisu ning sellega on juba ka algust tehtud, kuid loomulikult peavad uue olukorraga kohanema ka volikogude liikmed,“ ütles riigihalduse minister Janek Mäggi. „Uutes omavalitsustes on mitmeid valdkondi, mida saame teadmiste, kogemuste ja infoga toetada. Seepärast tänan kõiki koolitajaid ning koolitustest osavõtnuid, sest nii riigi kui ka omavalitsuste ühine huvi on, et kõik ühinemisjärgsed omavalitsused saaksid oma tööga hästi hakkama.”

Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, EASi ning Maksu- ja Tolliameti koostöös toimunud koolituste sari oli haldusterritoriaalse reformi üks oluline jätkutegevus. Jaanuarist maini toimunud koolitustest võttis osa rohkem kui 450 sügisel valitud volinikku ning valla- ja linnavalitsuse liiget kõigist 79st omavalitsusest. Teemadeks olid näiteks volikogu roll ja töökorraldus, omavalitsuse ja maakonna arengu kavandamine, omavalitsuste finantsjuhtimine, Eesti ruumilise planeerimise süsteem ja omavalitsuse planeeringud, ümbrikupalkade vältimine kohalikel hangetel ning sisekontrolli süsteem ja korruptsiooni ennetamine.

Koolitusel toimusid ka arutelud, kus räägiti läbi kõik olulised ja aktuaalsed küsimused, mis ühes või teises maakonnas esile on kerkinud. Samuti oli eesmärk saada tagasisidet, kuidas on omavalitsustel pärast ühinemisi läinud ning millist tuge vajatakse.

Lisaks lõppenud koolitustele on toimumas veel mitmeid omavalitsusi toetavaid ettevõtmisi, mis aitavad neil reformijärgses olukorras võimalikult hästi ja sujuvalt oma ülesandeid täita. Näiteks käivitus aasta alguses omavalitsusjuhtide mentorprogramm. Samuti koolitatakse piirkondade arendustöötajaid ja KOVide planeerimisspetsialiste. Lisaks on ühinenud omavalitsustel aasta lõpuni võimalus kasutada ka riigipoolsete ühinemiskonsultantide abi.

Kõiki koolitusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

Haldusreformi järgselt on Eestis 79 omavalitsust, mille tegevust korraldavad kokku 1729 volikogu liiget.

Rahandusministeerium ja EAS koostöös OÜ Avaliku Halduse Arengukeskusega (AHA Keskus) korraldavad KOV ruumilise planeerimisega tegelevatele ametnikele ühepäevasele KOV ruumilise planeerimise spetsialistide koolituse. 

Pärast haldusreformi on uutes ühinenud KOVides kohustus algatada üldplaneeringu koostamine aasta jooksul pärast valimisi ning lõpetada see kolme aasta jooksul alates algatamisest. Suurte ja oluliste muutuste käigus on tähtis, et uued planeerimisdokumendid koostatakse ühtsete põhimõtete järgi. Koolitustel antakse ülevaade ruumilise planeerimise õiguslikust raamistikust, KOV ruumilise arengu kavandamisest, üldplaneeringu koostamise korraldamisest, elluviimise võimaluste suurendamisest, KOV ülesannetest koostöö ja kaasamises osas, vajaminevatest uuringutest, analüüsidest, andmekorjest ning planeeringulahenduste väljatöötamisest. Kõiki teemasid käsitletakse konkreetsete käimasolevate ja värskelt kehtestatud üldplaneeringute näidete põhjal. Tutvustatakse ka uut üldplaneeringute koostamise juhendmaterjali.

Koolitusi viivad läbi Pille Metspalu, Riin Kutsar (Hendrikson & KO) ja Merje Muiso (Rahandusministeerium)

Ootame igast kohaliku omavalitsuse üksusest  üht  osalejat. Kui soovijaid on rohkem, siis vabade kohtade olemasolul võimaldatakse osaleda rohkematel osalejatel. Valida võib kõikide kohtade vahel, kuid eelistatud on osalemine oma regiooni piires

Koolitus toimub neljas kohas üle-Eesti:

14.05 Tallinn

15.05 Pärnu

17.05 Jõhvi

18.05 Tartu

Koolitust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ja see on osalejatele tasuta.

Info: AHA Keskus, Tel 6150367, 51 84 574 (Terje Schmidt), e-post: ahakeskus@ahakeskus.ee