Valmis haldureformi artiklite kogumik

Täna toimus rahandusministeeriumis esimene suurem haldusreformi kokkuvõttev üritus. Paneeldiskussioonis tõdesid endised riigihalduse ministrid, et reform oli Eestile kahtlemata vajalik ning kokkuvõttes läks kõik hästi. Lisaks tutvustasid erinevad autorid analüütiliste artiklite kogumikku „Haldusreform 2017“.

Riigihalduse minister Janek Mäggi ütles, et tänu haldusreformi loodud raamile on valitsus võtnud kindla suuna omavalitsuste rolli tugevdamisele. „Oleme asunud taastama majanduskriisi ajal kärbitud tulubaasi ning kaalume erinevaid võimalusi, kuidas haldusreformi järgselt tugevnenud valdadele ja linnadele saaks anda senisest veel rohkem otsustusõigust. Põhjamaade eeskujul peab omavalitsuste roll ühiskonna asjade korraldamisel olema tuntav,“ lisas ta.

Aastatel 2008–2014 regionaalministrina haldusreformi ette valmistanud Siim Kiisleri sõnul on tal hea meel, et haldusreformi läbiviimine on kõigist raskustest hoolimata hästi edenenud. „Aga nüüd ei tohi loorberitele puhkama jääda, haldusreformiga tuleb edasi minna,“ sõnas Kiisler. „Kohalikele omavalitsustele tuleb anda märksa vabamad käed oma raha kasutamiseks. Otsustamine tuleb rahvale lähemale viia, siis saab rahvas otsustajaid rohkem mõjutada ja kohalikku elu paremini korraldada. Seni sihtotstarbega rahaeraldiste kasutamist peaks vald edaspidi ise otsustama.“

Aastatel 2015–2016 riigihalduse ministri ametit pidanud Arto Aasa sõnul on haldusreform üks Eesti viimase 15 aasta suurima ühiskondliku mõjuga muudatusi. „Haldusreformi elluviimine on seda suurem ime, et kõik varasemad katsed olid ebaõnnestunud ja see oli tekitanud paljudes asjaosalistes omajagu umbusku,“ lisas Aas. Ta täpsustas, et reform sai küll 2017. aasta kohalike valimistega formaalse lõpu, kuid selle tegelik mõju saadab meid veel aastakümneid.

2017.–2018. aastal ministriks olnud Jaak Aab nõustus eelnevaga, kuid lisas, et seadusesse oleks võinud tugevamalt sisse kirjutada külade ja ääremaade õigused. „Ministrina mööda Eestit käies panin omavalitsusjuhtidele südamele, et nad vaataks oma keskusest kaugemale, sest just seal on nende arengu võti. Kui seda ei tehta, siis inimesed pettuvad ja lähevad minema, aga nad ei tule siis vallakeskusesse, vaid lähevad ära Tallinna, Tartusse või Soome. Kogukond peab tundma, et tema hääl jõuab suuremasse volikogusse.“ 

Rahandusministeeriumi korraldatud üritusel „9 kuud haldusreformist. Mis sellest sündis?“ esitleti erinevate autorite kirjutatud analüütiliste artiklite kogumikku „Haldusreform 2017“. Kogumik talletab reformi läbiviimise põhiliste otsuste sünni, tausta ja elluviimise eri vaatenurgad. Üritusel osales kokku üle saja inimese. 

Kogumiku elektroonilist versiooni saab lugeda siit, ürituse ülekande salvestus on siin.

 

Linn kui haldusüksus ja kui asustusüksus

Eestis on 79 kohalikku omavalitsust, mis jagunevad 15 linnaks ja 64 vallaks.

Linnade osas on erinevus linnal kui haldusüksusel (vald/linn) ja linnal kui asustusüksusel (linn, alev, alevik, küla). Sõna linn on antud juhul mitmetähenduslik. Eestis on 15 linna kui haldusüksust (omavalitsust) ja 47 linna kui asustusüksust. Kõik linnad kui asustusüksused jäid reformi järgselt alles (Tapa, Tallinn, Kuressaare, Paide jne).

Asustusüksusena samades piirides on 10 linna kui haldusüksust (nt Keila, Tallinn, Sillamäe, Viljandi). 37 linna asustusüksusena asuvad linna või valla kui haldusüksuse territooriumil (nt Jõhvi linn Jõhvi vallas, Tapa linn Tapa vallas, Valga linn Valga vallas, Pärnu linn asustusüksusena Pärnu linnas haldusüksusena jne). Täpsem loetelu allpool.

Asustusüksusena samades piirides on 10 linna kui haldusüksust:

  • Keila linn
  • Kohtla-Järve linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva linn
  • Rakvere linn
  • Sillamäe linn
  • Tallinna linn
  • Viljandi linn
  • Võru linn

5 linna on nn linnasisesed linnad ehk kuigi omavalitsusüksus ja asustusüksus on samanimelised, siis asustusüksuse piirid ei kattu omavalitsusüksuse piiridega:

  • Haapsalu linn (Haapsalu linna kui omavalitsusüksuse koosseisus)
  • Narva-Jõesuu linn (Narva-Jõesuu linna koosseisus)
  • Paide linn (Paide linna koosseisus)
  • Pärnu linn (Pärnu linna koosseisus)
  • Tartu linn (Tartu linna koosseisus)

Valdade koosseisus on asustusüksusena 32 linna:

  • Abja-Paluoja linn (Mulgi valla koosseisus)
  • Antsla linn (Antsla valla koosseisus)
  • Elva linn (Elva valla koosseisus)
  • Jõgeva linn (Jõgeva valla koosseisus)
  • Jõhvi linn (Jõhvi valla koosseisus)
  • Kallaste linn (Peipsiääre valla koosseisus)
  • Karksi-Nuia linn (Mulgi valla koosseisus)
  • Kehra linn (Anija valla koosseisus)
  • Kilingi-Nõmme linn (Saarde valla koosseisus)
  • Kiviõli linn (Lüganuse valla koosseisus)
  • Kunda linn (Viru-Nigula valla koosseisus)
  • Kuressaare linn (Saaremaa valla koosseisus)
  • Kärdla linn (Hiiumaa valla koosseisus)
  • Lihula linn (Lääneranna valla koosseisus)
  • Mustvee linn (Mustvee valla koosseisus)
  • Mõisaküla linn (Mulgi valla koosseisus)
  • Otepää linn (Otepää valla koosseisus)
  • Paldiski linn (Lääne-Harju valla koosseisus)
  • Põltsamaa linn (Põltsamaa valla koosseisus)
  • Põlva linn (Põlva valla koosseisus)
  • Püssi linn (Lüganuse valla koosseisus)
  • Rapla linn (Rapla valla koosseisus)
  • Räpina linn (Räpina valla koosseisus)
  • Saue linn (Saue valla koosseisus)
  • Sindi linn (Tori valla koosseisus)
  • Suure-Jaani linn (Põhja-Sakala valla koosseisus)
  • Tamsalu linn (Tapa valla koosseisus)
  • Tapa linn (Tapa valla koosseisus)
  • Tõrva linn (Tõrva valla koosseisus)
  • Türi linn (Türi valla koosseisus)
  • Valga linn (Valga valla koosseisus)
  • Võhma linn (Põhja-Sakala valla koosseisus)

Täpsema ülevaate saab riigihalduse ministri määrusest, millega kinnitati asustusüksuste nimistu (vt Lisa 1)

KOV volikogu ja valitsuse liikmete koolituste ettekanded ja salvestused Rapla maakonna koolituse näitel

  • Volikogu roll kohalikus valitsemises (Kersten Kattai, Rahandusministeerium) ettekanne ja video
  • KOV finantsjuhtimine ja eelarve koostamine volikogu vaatest (Sulev Liivik, Rahandusministeerium) ettekanne ja video
  • Maakonna tasandi arendustegevus omavalitsuste koostöös (Urmas Kase, Rahandusministeerium) ettekanne ja video
  • Eesti ruumilise planeerimise tasandid (riik, maakond, KOV) ning KOV planeeringud ja volikogu roll planeerimisel, seosed ehitusõigusega (Merje Muiso, Rahandusministeerium) ettekanne ja video
  • Korruptsiooni ennetus (Tanel Kalmet, Justiitsministeerium) ettekanne ja video
  • Mugav ja tõhus maksukogumine inimestele, ettevõtetele ja Eesti riigile (Aare Lenk ja Airi Lepassar, Maksu- ja Tolliamet) ettekanne

Koolitust rahastati Euroopa Sotsiaalfondist