Kristina Reinsalu ja Jelizaveta Krenjova E-riigi Akadeemiast kirjutasid Maalehes arvamusloo kaasava eealrve kasutamisest omavalitsuses. Täismahus artikkel on leitav Maalehe veebiportaalist: http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/arvamus/arvamus-mangime-demokraatiat-laseme-dzinni-pudelist-valja?id=81271805.
Haldusreformi läbiviimisel vähenes omavalitsuste arv Eestis 79-le. Allpool on toodud omavalitsuste jagunemine elanike arvu lõikes enne ja pärast reformi ning elanike arvu ja pindala keskmised näitajad.
| Kohalik omavalitsus | Enne ühinemist 1.jaan 2017 andmetel | Ühinemiste järgselt 1.jaan 2018 andmetel |
| Arv | 213 | 79 |
| Elanike arv alla 5000 | 169 | 17 |
| Elanike arv 5001-11000 | 28 | 34 |
| Elanike arv enam kui 11000 | 16 | 28 |
| Elanike keskmine arv | 6349 | 17 152 |
| Elanike arvu mediaan | 1887 | 7739 |
| Territooriumi keskmine suurus (km²) | 204 | 550 |
| Territooriumi mediaan (km²) | 180 | 512 |
Rahandusministeerium alustas koolituste sarjaga, et toetada haldusreformijärgsete uute omavalitsuste ja volikogude sujuvat ning tulemuslikku töökorraldust. Eesmärk on jagada kõigis maakondades vajalikku infot uute omavalitsuste tegevuseks ning saada tagasisidet edaspidiseks koostööks ja koolitusteks. Esimene koolitus toimus Põlvas.
„Haldusreformi üks pool oli omavalitsuste ühinemine, mis on läbi viidud. Nüüd on aeg toetada, et reformijärgsed omavalitsused ja nende uued volikogud saaksid võimalikult hästi tööle hakata,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Uutes omavalitsustes on muutunud olukorras mitmeid valdkondi, mida saame siit keskse teadmise ja infoga toetada ning selline omavaheline koostöö tõhustamine aitab tervikuga kaasa piirkonna arengule.“
„Sel poolaastal korraldame kõigis maakondades volikogude liikmetele koolituspäevad, kus eri valdkondade asjatundjad räägivad kohaliku omavalitsuse toimimise ja juhtimise põhialustest, volikogu rollist ja töökorraldusest. Samuti tuleb juttu omavalitsuse sisekontrolli ning korruptsiooni ennetuse tegevusest. Eraldi teemana käsitleme pikemalt ruumilist planeerimist omavalitsuses ja volikogu rolli selles,“ lisas rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik Sulev Valner. „Koolituspäevad ei ole mõeldud ainult esinejate esinemise ärakuulamisena, vaid võimalusena koos volikogude liikmetega arutada omavalitsuste töö kõiki aktuaalseid ja olulisi küsimusi, mis just ühes või teises maakonnas on tulnud päevakorda. Eesmärk on saada tagasisidet kohtadelt, kuidas uutes omavalitsustes algus on läinud, mis teemad on üles kerkinud, millist tuge vajatakse ja saab lisaks pakkuda.“
Haldusreformi järgselt on Eestis 79 omavalitsust, mille tegevust korraldavad kokku 1729 volikogu liiget.
Maakondlikud volikogude planeeritud koolitussajad:
Kuupäev ja maakond
23.01 – Põlva maakond
30.01 – Võru maakond
31.01 – Valga maakond
13.02 – Tartu maakond
20.02 – Pärnu maakond
06.03 – Jõgeva maakond
20.03 – Viljandi maakond
21.03 – Järva maakond
28.03 – Lääne-Viru maakond
03.04 – Hiiu maakond
10.04 – Lääne maakond
11.04 – Harju maakond
17.04 – Ida-Viru maakond
02.05 – Rapla maakond
08.05 – Saare maakond
Koolitussarja rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.
Alates 01.01.2018 kohalikele omavalitsustele lisanduvad ülesanded:
Alates 1. jaanuarist 2018 maakonnakeskuse kohalikele omavalitsustele (lisaks Narva linn) lisanduvad ülesanded:
Rahvastikutoimingud:
Alates 1. jaanuarist 2018 kohalike omavalitsuste maakondlikele liitudele või maakondlikele arenduskeskustele ja piirkondlikele ühistranspordikeskustele lisanduvad ülesanded (Hiiumaal ja Saaremaal on erandina ülesannete täitmise võimalus vastavalt Hiiumaa ja Saaremaa vallal):
Maavalitsuste tegevuse lõpetamise tõttu alustab 1. jaanuarist 2018 rahandusministeeriumi koosseisus tööd regionaalhalduse osakond, mis võtab üle osa maavalitsuste seniseid ülesandeid.
Osakonda luuakse igas maakonnas talitused, kus hakkab sõltuvalt maakonnast töötama 3–6 töötajat. Kokku alustab osakonna koosseisus 1. jaanuarist 2018 tööd 67 inimest (võrdluseks: maavalitsustes oli 01.01.2017 seisuga kokku 477 töötajat). Uue regionaalhalduse osakonna juhatajaks saab Väino Tõemets.
Igas maakondlikus talituses hakkab tööle talituse juhataja ja enamikus talitustes ka planeerijad ning arhivaarid. Lisaks on osakonnas eri piirkondades 6 kohalike omavalitsuste nõunikku, 2 omandireformi peaspetsialisti kelle tööalaks saab reeglina mitu maakonda ning maakondliku arendustegevuse nõunik (asukohaga Pärnus), kelle tööpiirkond on kogu Eesti.
Maakondliku talituse juhataja ülesandeks hakkab olema talitustes täidetavate ülesannete planeerimine ning osalemine maakondlikul tasandil koostöövõrgustikes. Lisaks on talituse juhatajal eestvedav roll riigimajade projekti elluviimisel maakonnas ja maavalitsuse pooleliolevate tegevuste lõpetamine. Maakondlike talituste juhtide valimine veel käib.
Talitused kuuluvad rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna koosseisu ning maakondlikel talitustel pole oma eraldiseisvat laialdast otsustuspädevust ja eelarvet. Talituse juht ei ole uus maavanem, maavanemate rolli täitmist maakonna tasandil alates 1. jaanuarist 2018 enam ei toimu.
Uue loodava osakonna põhiülesanneteks on:
Regionaalhalduse osakonna maakondlike talituste kavandatav koosseis maakonniti
Harju – 6 (talituse juhataja, 3 planeeringute peaspetsialisti, KOV nõunik, omandireformi peaspetsialist)
Hiiu – 3 (talituse juhataja, planeeringute peaspetsialist, arhivaar)
Ida-Viru – 5 (talituse juhataja, planeeringute peaspetsialist, 3 arhivaari)
Jõgeva – 4 (talituse juhataja, 2 planeeringute peaspetsialisti, arhivaar)
Järva – 4 (talituse juhataja, KOV nõunik, 2 arhivaari)
Lääne – 4 (talituse juhataja, KOV nõunik, regionaalplaneerimise nõunik, arhivaar)
Lääne-Viru – 5 (talituse juhataja, KOV nõunik, planeeringute peaspetsialist, 2 arhivaari)
Põlva – 3 (talituse juhataja, planeeringute peaspetsialist, arhivaar)
Pärnu – 4 (talituse juhataja, planeeringute järelevalve nõunik, planeeringute peaspetsialist, maakondliku arendustegevuse nõunik)
Rapla – 3 (talituse juhataja, 2 planeeringute peaspetsialisti)
Saare – 4 (talituse juhataja, KOV nõunik, 2 arhivaari)
Tartu – 6 (talituse juhataja, 2 planeeringute peaspetsialisti, 3 arhivaari)
Valga – 3 (talituse juhataja, planeeringute peaspetsialist, arhivaar)
Viljandi – 5 (talituse juhataja, 2 planeeringute peaspetsialisti, 2 arhivaari)
Võru – 5 (talituse juhataja, KOV nõunik, planeeringute peaspetsialist, omandireformi peaspetsialist, arhivaar)
Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrustele jõustusid haldusterritoriaalsed muudatused valimistulemuste väljakuulutamise päeval (s.o volikogu liikmete registreerimise otsuse avalikustamisele järgnev päev).
vt ka detailsemat kaarti uuest haldusterritoriaalsest korraldusest Maa-ameti geoportaalis
Juhul, kui haldusreformi tulemusena muutub küla nimi, hakkab uus nimi kehtima konkreetse valla või linna kohaliku volikogu valimistulemuse väljakuulutamise päeval (s.o volikogu liikmete registreerimise otsuse avalikustamisele järgnev päev). Registrites muudetakse andmeid automaatselt; registriandmete muudatus võib toimuda mõningase viitega paari päeva jooksul.
Uued külanimed (kokkuvõte) (PDF)
Uus Eesti asustusüksuste nimistu (RT I 16.10.2017)
Haldusreformi läbiviimisel tuleb riigi infosüsteemides viia sisse suur hulk muudatusi.
Aadressiandmed
Haldusreformi tõttu muutub käesoleval aastal esialgse hinnangu kohaselt umbes 400 000 aadressi, neist ligi 200 000 on elukoha aadressid, vt ka aadressi teisendajast, kas Sinu aadress muutub
Postiindeksid
Posti sihtnumbreid ei ole plaanis sel aastal muuta ning et kõik postisaadetised saavad kindlasti kohale viidud nii uue kui ka vana aadressi alusel. Peale haldusreformi lõppemist hakkavad sihtnumbrite muutmised, kuid mitte varem kui 2018. aastal. Omniva teavitab kliente sihtnumbri muudatusest vähemalt 2 nädalat ette. Sihtnumbri muudatuse info postitatakse kliendi postkasti.
Selgitused haldusreformiga seotud registrikannete muudatustest ja tehtud muudatused on leitavad Maa-ameti veebilehelt: http://geoportaal.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=575
Eestis on 1,2 miljonit aadressi. Haldusreformi tõttu muutub käesoleval aastal esialgse hinnangu kohaselt umbes 400 000 aadressi, neist ligi 200 000 on elukoha aadressid.
„Haldusreformi tõttu teiseneb käesoleva aasta oktoobris-novembris erakordselt suur hulk aadresse. Muutub ligi 200 000 elukoha aadressi. Kui arvestada ka hoonestamata ja mitteelukondlike hoonetega maaüksusi, siis muutub kokku üle 400 000 Eesti aadressi,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. „Muutus puudutab eeskätt neid piirkondi, kus toimuvad omavalitsuste liitmised,“ märkis Tiits.
Nii suure hulga aadressiandmete muutuse tingib asjaolu, et peale haldusreformi on Eestis 79 kohalikku omavalitsust – 15 linna ja 64 valda. Reformi käigus saab uue piiri 11 maakonda. Muutuvad ka paljude külade nimed, enamik neist Saare- ja Võrumaal, sest samas omavalitsuses ei või olla mitut samanimelist küla.
Maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja Mall Kivisalu tõi märkimist vääriva asjaoluna välja selle, et peale haldusreformi on Eestis viis nn linna-linna ehk linnasisest linna. Need on: Haapsalu, Paide, Tartu, Pärnu ja Narva-Jõesuu. Need linnad on haldusreformi järgselt oluliselt suuremad kui praegused linnad, hõlmates enda alla ka ulatusliku hajaasustusega ala. Seega hakatakse mõne küla aadressis nimetama ka linna. Näiteks küla, mis praegu on Paide vallas, kuid haldusreformi järel Paide linna koosseisus, saab uueks aadressiks Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Vahtra. Harjumist vajab ka see, et linnasiseste linnade uutes ametlikes aadressides kordub sõna linn kaks korda. Näiteks Järva maakond, Paide linn, Paide linn, Pikk tn 1. Nii saab olema ka Haapsalu, Tartu, Pärnu ja Narva-Jõesuu linnade puhul.
„Kui inimesel tekib soov teada saada, milline on tema aadress pärast haldusreformi, kas see jääb samaks või mitte, saab ta Maa-ameti geoportaali avalehel oleva aadressi teisendaja abil seda järele vaadata. Sisestades aadressi teisendaja otsingusse oma aadressi, näidatakse ekraanil haldusreformijärgset aadressi,“ juhendas Mall Kivisalu.
Maa-amet on konsulteerinud ka Omniva (Eesti Posti) esindajatega. Omniva kinnitab, et posti sihtnumbreid ei ole plaanis sel aastal muuta ning kõik postisaadetised viiakse kindlasti kohale nii uue kui ka vana aadressi puhul. Küll aga rõhutab postifirma, et kirjale korrektse sihtnumbri lisamine on nüüd olulisem kui kunagi varem.
Haldusreformiga seotud aadressimuudatused tehakse lähtudes ruumiandmete seadusest masskannetena pärast kohalike omavalitsuste valimisi 2017. aasta oktoobris.
Aadressi teisendaja » Vaata järele, kas Sinu aadress muutub
Halduspiiride kaardirakendus » Haldusreformi järgsed halduspiirid
Geoportaal » Täpsem teave 2017. aasta haldusreformi muudatustest aadressiandmete süsteemis
Lisainfo:
Mall Kivisalu, Maa-ameti aadressiandmete osakonna juhtaja, Mall.Kivisalu@maaamet.ee
Karmen Kaukver, Maa-ameti avalike suhete nõunik, Karmen.Kaukver@maaamet.ee, 5694 5407
Valitsus otsustas tänasel istungil, et viimast nelja lahtiseks jäänud ühinemisettepanekut senisel kujul lõpuni ei viida. Otsuse järgi ei puuduta valitsuse algatatud ühendamine Keila linna ning erand tehakse kolmele omavalitsusele, kus jääb elanikke alla 5000.
„Viimasel korral jäi valitsuses lahtiseks neli ühinemisettepanekut ning saatsime need piirkondlikele komisjonidele uuesti hindamiseks. Piirkondlikud komisjonid kaalusid ettepanekuid valitsuse seniste otsuste põhjal uuesti ning leiti, et valitsus võiks kaaluda tehtud ühinemisettepanekutest loobumist ning seda me ka tegime,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Riigikohus ütles, detsembris, et valitsusel on haldusreformi otsuseid tehes kaalutlusõigus ning sellest oleme me järjepidevalt ka lähtunud. Kogu protsessi jooksul on valitsus kõikide omavalitsuste puhul analüüsinud erinevaid argumente ja jõudnud pikalt ning põhjalikult kaalutledes tänaste otsusteni.“
Ühinemismenetlus lõpetati:
Ühinemismenetlust jätkati:
Otsuse järgi jääb alles 79 kohalikku omavalitsust – 15 linna ja 64 valda.
Kohalike omavalitsuste haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlused omaalgatuslikeks ühinemisteks tuli esitada maavanemale hiljemalt 1. jaanuariks 2017. Seejärel tegi valitsus veebruaris ühinemisettepaneku kõikidele omavalitsustele, kes aasta alguseks ei jõudnud ühinemise osas kokkuleppele või ei täitnud haldusreformi 5000 elaniku kriteeriumi. Ettepanek puudutas 104 omavalitsust, kellest ettepanekuga nõustus 39 ja ei nõustunud 65 omavalitsust.
Haldusreformi eesmärk on selliste omavalitsuste moodustamine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.
Omavalitsuste piiride ja nimede muudatused jõustuvad pärast kohalike valimiste tulemuste väljakuulutamist oktoobris 2017.