HR infokiri SUVI 2016

Täna, 21. juunil allkirjastasid Tõrva piirkonna omavalitsused ühinemislepingu, mille kohaselt sünnib uus omavalitsusüksus nimega Tõrva vallavalitsus.

Tõrva gümnaasiumis hääletasid nelja omavalitsuse volikogud täna selle poolt, et 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise järgselt sünnib ühine omavalitsus keskusega Tõrvas. Tulevases valla volikogus on 21 liiget. Nad valitakse ühes ringkonnas, mis moodustatakse lepinguosaliste territooriumi põhjal.

Ühinemislepinguga lepiti kokku Helme valla, Hummuli valla, Põdrala valla ja Tõrva linna omavalitsusüksuste vabatahtliku ühinemise eesmärgid, õiguslik staatus, nimi, sümboolika, piirid ja ühinemisega kaasnevad organisatsioonilised ümberkorraldused. Samuti avalike teenuste osutamise põhimõtted, eelarve, varade ning teiste oluliste küsimuste lahendamise põhimõtted.

Uudis pikemalt ajalehes Valgamaalane.

“Riigikogus möödunud teisipäeval vastu võetud haldusreformi seadus, mille täna välja kuulutasin, on pikk samm kaua ettevalmistatud ja möödapääsmatul teel. Aga alles esimene samm riigireformist sellise halduskorralduse suunas, kus kõik Eesti omavalitsused on pädevad ja professionaalsed, kohalikku kogukondlikkust hoidvad ning suudavad pakkuda senisest paremaid teenuseid.

See tähendabki eeldusi, et inimeste elu ühes või teises omavalitsuses läheb lõpuks paremaks. Et inimesed jäävad sinna või lähevad sinna tagasi. Et ettevõtjal kui tööandjal on põhjust sinna investeerida ja inimestel on tööd. Et kehtib paindlik transpordikorraldus ja head haridust saab igal pool. Et suureneb sotsiaalne turvatunne.

Siis ei osutu tõeks ühes ajalehes ilmunud karikatuur, kus Eesti kaardil on ainult Tallinn, siis kitsas Tallinna lähiümbrus, edasi Haapsalust Rakvereni ulatuv Tallinna ümbrus ja lõpuks kõike hõlmav tühermaa, kus plingivad eraldi täpikestena Pärnu, Tartu ja Narva linnad.

Kui omavalitsused muutuvad tugevamateks ja pädevamateks ning ülesanded suuremateks, peab nende tulubaas olema samavõrd tugevam. Seni on parlament teinud aga ainult pool rehkendust. Nii peavad sügiseks olema Riigikogu liikmete töölaudadel ka eelnõud, mis määratlevad tänapäevases võtmes omavalitsuste ülesannete ja rahastamise jagamise. Sellega tuleb kiirustada, sest tõeline haldusreform ei ole vaid valdade ja linnade matemaatiline liitmine.

Lahendust ootavaid teemasid on teisigi, nende seas ka regionaalne tööhõive koos riigiasutuste võimaliku Tallinnast väljaviimisega ning maavalitsuste muutuv roll. Siingi ei saa valitsus ja parlament otsustamisjulgust kaotada.

Riik ja kõik riigiasutused peavad olema kaasaegsetele omavalitsustele arvestavad ja toetavad partnerid. See tähendab – toeks meie inimestele. Nii on mulle näiteks arusaamatu maanteeameti kiirustades tehtud otsus mitme teenindusbüroo sulgemisest. Olgem ausad, kahjuks ei jõua Eestis kui tunnustatud e-riigis kiire internet kõikjale ja pole seni leitud kõigi osapoolte jaoks head lahendust, kuidas saada mõistlike kuludega ligipääs lairiba ühendusele. Viimane on aga tänapäeval vaieldamatuks eelduseks ettevõtluse arendamisel maapiirkondades.

Soovin valitsusele ja parlamendile jõudu, et nende järgmised sammud riigireformi kujundamisel oleksid tihedas koostöös omavalitsustega sellised, mis lõpuks näitaksid: edukas elu Eestis on tõesti kõikjal võimalik.”

Videolt näete, kuidas on ajas kulgenud omavalitsuste ühinemisläbirääkimised alates detsember 2015 kuni juuni 2016.

Kui eelmise aasta lõpus oli kaasatud 20, siis tänase seisuga peab läbirääkimisi 178 omavalitsust 213-st.

Eesti kaart on muutumas, et tekiksid võimekamad ja tugevamad omavalitsused.

Riigikogus vastu võetud haldusreformi seaduse järgselt ütles riigihalduse minister Arto Aas, et suur samm omavalitsuste võimekamaks muutmisel on astutud. Järgmisena võetakse ette haldusreformi valdkonnaseaduste ja omavalitsuste rahastamismudelite uuendamine.

„Täna on ajalooline päev. Ligi 20 aastat teravate vaidluste objektiks olnud haldusreform on lõpuks saanud ka Riigikogu heakskiidu. Kunagi varem pole Eesti omavalitsuste reformimisel nii kaugele jõutud,“ ütles riigihalduse minister Arto Aas.

„Pidasime kinni varem antud lubadusest, et jaanipäevaks on haldusreformi seadus vastu võetud. Nii jääb omavalitsustel aasta lõpuni veel piisavalt aega ühinemisläbirääkimisi pidada. See, et suur samm on omavalitsuste võimakamaks muutmisel astutud, ei tähenda, et protsess peatub. Vaja on veel otsustada omavalitsuste koostöö küsimused, funktsioonide jaotus ning rahastamiskorralduse muudatused. Oleme neid küsimusi juba ka erinevate partnerite, ekspertide ja ministeeriumitega arutanud ning praeguse plaani järgi võiks valitsus nende teemadega jätkata juba juuni lõpus,“ lisas minister.

Haldusreformi eesmärk on maapiirkondade konkurentsivõime kasv ja omavalitsuste võimekuse tõus, et pakkuda inimestele paremaid teenuseid.

Põhiseaduskomisjon esitas haldusreformi seaduse eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu 7. juuni istungile.

Eelnõu juhtivkomisjoni põhiseaduskomisjoni esimehe Kalle Laaneti sõnul on nii põhiseaduskomisjon kui Riigikogu teinud haldusreformi seaduse eelnõuga põhjalikku tööd ja see on vastuvõtmiseks valmis. „Eesti vajab haldusreformi, mis aitab kaasa tugevate omavalitsuste tekkele,“ ütles ta. „Omavalitsuste tugevusest sõltub Eesti inimeste heaolu.“

Täpsem info Riigikogu veebilehelt.

Jõgeva linnavolikogu võttis neljapäeval vastu otsuse, millega tehakse Palamuse, Puurmani, Torma ja Pajusi vallavolikogule ettepanek alustada läbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks eesmärgiga moodustada omavalitsuste ühinemise tulemusena üks kohaliku omavalitsuse üksus.

Linnavolikogu esimehe Margus Kase sõnul sisaldus mitme valla kaasamise ettepanek ka Jõgeva linna ja valla ühinemis-läbirääkimiste komisjonide esimesel ühisistungil vastu võetud protokollilises otsuses.

“Puurmani, Torma ja Pajusi vallale teeksime ettepaneku seoses küladega, mille elanikud soovivad olla seotud Jõgeva piirkonnaga,” märkis Kask.

Refereeritud Vooremaast (28.05.2016)

Riigikogu lõpetas kolmapäevasel istungil kell 20.44 haldusreformi seaduse eelnõu teise lugemise, mis algas nädal aega tagasi, 11. mail.

Riigikogu vaatas läbi eelnõu 121 muudatusettepanekut, millest nelja arvestati täielikult. Neist neljast oli ühe muudatusettepaneku esitanud põhiseaduskomisjon, ühe Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning kaks Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon.

Põhiseaduskomisjoni tehtud muudatusettepanek koosnes 35 alapunktist. Selles kajastuvad mitmete fraktsioonide esitatud ettepanekud, mida juhtivkomisjon oli arvestanud sisuliselt või osaliselt.

Üks olulisemaid muudatusi annab omavalitsusüksustele võimaluse algatada esimeses etapis ühise piirita ühinemise, kui on teada, et järgmises etapis ühendab Vabariigi Valitsus nendega omavalitsusüksuste vahele jääva omavalitsuse. Veel jäetakse eelnõust välja nõue, mille kohaselt peab linna territooriumil elama vähemalt 5000 elanikku, kui soovitakse linna kui haldusüksust säilitada või taastada.

Ühe alapunkiga lisatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse lõige, mille kohaselt tuleb ühinemislepingus kokkulepitud investeeringud või arendustegevused esitada ka omavalitsuse arengukavas. Veel muudetakse osavalla- või linnaosavanema ametisse nimetamise korda ja ametist vabastamise korda. Nende ametiisikute ametisse nimetamisel ja ametist vabastamisel tuleb ära kuulata osavalla- või linnaosakogu arvamus.

Muudeti ka seaduse jõustumise aega. Seadus jõustub üldises korras ehk 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni arvestatud muudatusettepanek puudutas osavalla- ja linnaosakogu esindajale täiendavate õiguste andmist.

EKRE fraktsiooni ühe arvestatud muudatusettepanekuga anti omavalitsuse ühinemise tulemusena moodustunud omavalitsusüksusele kohustus kehtestada uus põhimäärus nelja kuu asemel kuue kuu jooksul alates valimistulemuste väljakuulutamisest. Teine muudatusettepanek oli tehnilist laadi.

Valitsuse algatatud haldusreformi seaduse eelnõu (200 SE) sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda, määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid ning omavalitsuste ühinemisel kaasnevad õigused ja kohustused.

Haldusreformi eesmärk on, et moodustuks omavalitsusi, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid. Eelnõu kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5 000 inimest. Samas on eelnõus kirjas, et haldusreformi eesmärgi saavutamiseks on soovituslik vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste moodustumine. 80 protsendil Eesti omavalitsustest on elanikke täna vähem kui 5 000.

Eelnõu kohaselt on kohalikel omavalitsustel kuni käesoleva aasta lõpuni aega vabatahtlikeks ühinemisteks ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust. Selleks on kokku ette nähtud kuni 80 miljonit eurot. Kui ka pärast vabatahtlikke ühinemisi on jätkuvalt kriteeriumitele mittevastavaid omavalitsusi, teeb valitsus neile tuleval aastal esmalt ettepaneku vabatahtlikuks ühinemiseks ning kui ka see ei anna tulemust, siis ühendab need omavalitsused.

Vabaerakonna fraktsioon, Keskerakonna fraktsioon ja EKRE fraktsioon tegid ettepaneku teine lugemine katkestada.

Hääletustulemus: poolt 35 ja vastu 47 Riigikogu liiget. Seega ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Nendele ja paljudele teistele küsimustele leiate vastused värskest regionaalvaldkonna ajakirjast REGI.

Jõgevamaa lõunapiiril asuv Tabivere vald korraldas hiljuti küsitluse, et saada teada rahva meelsusi ühinemise osas naabervaldadega. Hääletustulemused näitavad ülekaalukat poolehoidu liitumaks Tartu suunal asuvate omavalitsustega.

Loe täpsemalt Tartu Postimehest.