22. veebruaril toimunud Eesti Vabariigi 98. aastapäevale pühendatud pidulikul kontsertaktusel peetud kõnes rääkis Võru maavanem Andres Kõiv, et Võrumaal võiks olla üks omavalitsus, mis suudaks siinseid inimesi parimal moel teenida. Ta rõhutas, et loodav omavalitsus võiks olla konkurentsivõimeline kogu Eestis, mitte ainult senisel Võrumaal.

„Täna ettevalmistatav haldusreform, mis on meile osalt peale sunnitud ja osalt õnnistusena sülle langenud, lausa nõuab teistsuguseid küsimusi,” kõneles Kõiv. „Milliseid vajaduspõhiseid transporditeenuseid arendada, et sidusus keskuste vahel paraneks? Kuidas kasutada suuremat eelarvet ja tugevamat kollektiivi enamates välisrahastusprojektides osalemiseks? Kuidas disainida sotsiaalhoolekandeteenuseid, et kõigi abivajajateni jõuda? Milliseid täiendavaid huviringe saaksime oma lastele pakkuda, kust leida neid juhendajaid?” jätkas ta ning rõhutas, et muutusi läbi viies tuleb otsida nutikaid lahendusi eduks ning arenguks, mitte pelgalt keskenduda säilitamisele.

Artikkel jätkub Võru Maavalitsuse kodulehel

Järvamaa koosseisu kuuluva Imavere valla rahvaesindajad otsustasid alustada ühinemisläbirääkimisi Põltsamaa vallaga. Imavere vallavolikogu esimehe Eve Okase sõnul otsustas Imavere vallavolikogu, et võtab Põltsamaa vallalt saadud kutse vastu ja alustab läbirääkimisi Põltsamaa vallaga. Samuti võeti vastu Paide vallalt saabunud liitumisettepanek ja otsustati ka Paide vallaga läbirääkimisi alustada. Okase sõnul soovivad Imavere valla esindajad läbirääkimiste käigus jõuda selgusele, kumb pool on paindlikum.

Imavere valla suurimaks valulapseks on elamispinna nappus. Kui loodav ühisvald oleks valmis Imaveresse ehitama näiteks 12korterilise üürimaja, siis oleks see Imavere jaoks väga atraktiivne ettepanek liitumiseelistuse kujundamisel. Teiste teemade seas on Imavere esindajate jaoks läbirääkimiste tingimuste paketis väga olulisel kohal maakondlik kuuluvus. Eve Okase sõnul on Põltsamaa vallaga läbirääkimistel üheks suuremaks takistuseks Põltsamaa piirkonna kuulumine Jõgeva maakonda. Jõgeva linn Imavere vallale keskuseks ei sobi. Samas Viljandi maakond oleks Imavere elanikele oluliselt sobivam. Imavere valla Käsukonna külas on toimunud haldusreformi teemaline rahvakoosolek, kus selgus, et sealne rahvas eelistaks siiski Imavere valla jäämist Järvamaa koosseisu. Eakamaid inimesed mäletavad veel aega, mil Imavere vald kuulus Põltsamaa rajooni koosseisu kuni selle likvideerimiseni 1963. aastal.

Eve Okas lausus, et Käsukonna küla elanike eelistus on küll kuulumine Järvamaa koosseisu, kuid nad pole ka Põltsamaa valda kuulumise vastu. Imavere vallavolikogul on laual kolmanda variandina veel kaheksat Järvamaa valda hõlmav ühisvalla idee, mis ulatuks Imaverest Albu ja Amblani välja. Selle valla suurimaks puuduseks on ühise keskuse puudumine. Vallavolikogu püüab leida kolme variandi seast Imavere jaoks parima lahenduse.

Artikkel refereeritud ajalehest Vooremaa

5. veebruaril kohtus maavanem Ulla Preeden nelja endise Põlva maavanemaga, et üheskoos haldusreformi teemadel nõu pidada. Kohtumisele olid kutsutud kõik endised Põlva maavanemad: Kalev Kreegipuu, Mart Madissoon, Urmas Klaas, Priit Sibul ning ka Margus Leivo, kes kahjuks osaleda ei saanud. Ühiselt leiti, et Põlvamaa jaoks oleks parim variant maakonda ühendav suur omavalitsus.

„ Haldusreform on päevakorral olnud taasiseseisvumisest saadik ning me kõik oleme oma maavanema ametiajal sellega ühel või teisel viisil kokku puutunud,” juhatas Preeden nõupidamise sisse. „Kohalikes omavalitsustes on kahtlemata tegemist kirgi kütva teemaga, kuid kogukondade tasandil ei ole praegu palju kohtumisi olnud, mistõttu on minu eesmärk võimalikult erinevaid osapooli haldusre-formi-teemalistesse aruteludesse kaasata. Ühelt poolt selleks, et vähendada inimeste hirmusid ja teisalt lükata ümber negatiivsed väärarusaamad, mis seoses haldusreformiga ringlevad,” jätkas praegune maavanem.

Loe täpsemalt Võrumaa Teatajast

Kullamaa vald on teinud kõigile Läänemaa omavalitsustele ettepaneku alustada liitumisläbirääkimisi tervet maakonda hõlmava ühise omavalitsuse moodustamiseks, teatas Lääne maavanem Neeme Suur.

Neeme Suur kirjutas oma pöördumises Läänemaa volikogude liikmetele, et Lihula volikogu ja Vormsi volikogu on ettepaneku juba vastu võtnud.

«Teistel seisab ettepaneku arutelu ja otsuse langetamine veel ees. Loodan väga, et arutate küsimust tõsiselt,» ärgitas Suur.

Esmalt rõhutas ta, et haldusreformi kohta tuleb nagunii seisukoht võtta. «Iga maakond ja iga omavalitsus peab leidma enda jaoks kõige sobivama lahenduse ja aasta lõpuks selles kokku leppima.»

Läänemaal on maavanema sõnul kaks lahendust: jagunemine neljaks omavalitsuseks (kolm omavalitsust mandril ja Vormsi) või moodustada maakonnast üks omavalitsus. «Mõlemad variandid väärivad tõsist läbikaalumist,» kirjutas Suur, kelle sõnul tuleks suve hakuks ära otsustada, kumma variandiga edasi liikuda.

«Maakonna ühise omavalitsuse mõte on väärt, et selle üle läbi rääkida. Seda, et on, mille üle läbi rääkida, näitab ka OÜ Geomedia arvutuste baasil tehtud eelanalüüs,» kirjutas Suur. Maakonna ühineomavalitsus oleks kasulik nii Haapsalule kui ka valdadele ning teiste variantidega võrreldes majanduslikult kõige tugevam.

«Ühine omavalitsus annaks lootust, et olulised asjad maakonnas saavad tehtud,» põhjendas Suur, kelle hinnangul peaksid teenused ühendomavalitsuses olema vähemalt sama head kui omavalitsustes, kellega Läänemaa elukohana konkureerib. «Tegelikult aga ei konkureeri Taebla Haapsaluga ega Lihula Virtsuga, vaid me kõik konkureerime Tallinna ja selle lähiümbrusega.»

Suure sõnul on plusside kõrval suurühinemisel kindlasti miinused.

«Probleemid tuleb kindlaks teha ja neile ühiselt lahendus leida. Seda tööd tehaksegi läbirääkimiste laua taga. Ei ole aga mõistlik jätta ennast praegu valikuvõimaluseta. Nendel omavalitsustel, kelle otsusest teised sõltuvad, ei ole mõistlik teisi valikuvõimaluseta jätta,» lõpetas Lääne maavanem.

Artikkel on refereeritud Postimehes avaldatud artiklist.

Haldusreformil, mida Eesti on kavandanud juba 1992. aastast, on lähiajal lootust saada reaalsuseks.

Lääne maavanem Neeme Suur esines eile Läänemaa omavalitsusliidus korralisel koosolekul ja esitas analüüsi, mida olid vallavanemad temalt nõudnud enne ühisvalla loomise ettepanekuga nõustumist. Suur leidis maakonnasuuruse omavalitsuse kohta vaid positiivseid külgi.

Artikli leiate ajalehest Lääne Elu 

Eesti rahvaarvult teine omavalitsus Tartu linn plaanib ühinemisläbirääkimisteks käe ulatada kuuele linnalähedasele vallale, volikogu hääletab ettepaneku tegemise üle veebruaris.

Tartu linnavalitsus on esitanud volikogule eelnõu alustada ühinemisläbirääkimisi kuue vallaga. Need on Tartu, Ülenurme, Luunja, Tähtvere, Nõo ja Haaslava.

«Nende valdadega on juba nüüd Tartu linna pakutavad avalikud teenused kõige rohkem põimunud ja soovid Tartu linna teenuste kandmiseks nendesse valdadesse on aktiivselt päevakorral,» põhjendas Tartu linnapea Urmas Klaas.

Ta lisas, et mullune mobiilpositsioneerimise uuring näitas, et kõige tihedam läbikäimine on just nende kuue omavalitsusega ja elanikud on piltlikult öeldes ise haldusreformi ära teinud, kui tarbivad Tartu linna teenuseid, kasvõi omavalitsuste ühiselt arendatud bussiliine. Samas Tartu linnale kuuluv Tartu veevärk toimetab Tartu ja Luunja vallas.

«Kui mõnes neist ühinevates omavalitsustest on hästi välja arendatud terviserajad, siis ei ole mõtet Tartu linnal midagi suurt ise ette võtta, vaid panna transport sinna liikuma, et inimesed saaksid neile terviseradadele liikuma,» tõi Klaas näite.

Loe lisaks Tartu Postimehest.

Järva Teataja kirjutab, kuidas kohalike ettevõtjate raskekahurvägi tegi omavalitsusjuhtidele avaliku pöördumise, milles palub märksa tõsisemalt mõelda Järvamaast kui ühestomavalitsusest, sest killustatus võib tähendada Järvamaale kadu.

«Haldusreformi targalt läbi viies võib see olla Järvamaa parim võimalus oma konkurentsivõimet säilitada, kuid samas võib maakonna jagamine väiksemateks omavalitsusteks viia Järvamaa kadumiseni,» on ettevõtjad otsekohesed.

24 ettevõtjat, kes annavad tööd suurele hulgale järvalastele, selgitavad, et ühise tahtmise korral on võimalik saavutada see kokkulepe vähem kui aastaga.

Täispika artikli Järva Teatajas leiate siit (jpg)

Reformi puudutavad artiklid:

• Järvakandi arutab haldusreformi teemat täna
• Kohila näeb Rapla vallaga ühinemises pidurit
• Kaiu vastas kõigile kolmele ettepanekule jaatavalt
• Käru vald on kuumim pruut
• Juuru alustab läbirääkimisi kolme vallaga

Artiklid leiate siit (pdf)