Poliitikute hinnangul võib valdu, millest ühinejail tuleb üle hüpata, olla umbes kümmekond.
Riigikogu on haldusreformi eelnõu tempot kiirendanud ja sel nädalal arutati läbi kõik rohkem kui 200 muudatusettepanekut. Eile õhtul toimus erakorraline põhiseaduskomisjoni koosolek, kus laual olid koalitsioonierakondade muudatusettepanekud.

Muu hulgas sai eile heakskiidu muudatusettepanek, mis lubab üheks omavalitsuseks ühineda ka valdadel, millel pole ühist piiri. Sellise ettepaneku tegid eelnõusse Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit. Reformierakond oli valmis ettepanekut toetama, sest see võiks aidata mitmel pool ühinemisi teoks teha.

Loe täispikka artiklit Eesti Päevalehest.

Eile, 28. aprillil toimus Räpina Aianduskoolis maakonna arengukonverents „Haldusreform Põlvamaal – ühendab või killustab?”, kus sai kuulata naaberriikide Soome ja Läti kogemusi haldusreformi läbiviimisel, saada vastuseid reformiga seonduvatele küsimustele ning mõelda kaasa debatis.

„Haldusreformi protsess Põlvamaal on saanud üsna hoogsa alguse ja kõik omavalitsused on sellesse ühel või teisel viisil kaasatud,” sõnas maavanem Ulla Preeden konverentsi sisse juhatades. „Tänase päeva eesmärgiks on eelkõige erinevaid reformiga seonduvaid müüte ja hirme ümber lükata ning võimalikult paljusid inimesi kaasates luua eeldused parimate valikute tegemiseks maakonna võtmes,” lausus Preeden.

Täpsem info, millest konverentsil räägiti leiate Põlva Maavalitsuse veebilehelt.

Kolmapäeva õhtul Rakvere teatrikohvikusse haldusreformi käsitleval debatil üles astunud omavalitsusjuhid leidsid, et haldusreformist on mõistlik võtta maksimum.

Kunda linnapea Kaido Veski sõnul hakkab väsitama see, et mõeldakse kogu aeg küsimustele kas ja milleks. “Võiks juba liikuda kuidas-küsimuste faasi,” sõnas ta.

Kadrina vallavanem Erich Petrovits leidis, et ühinemisläbirääkimiste protsessis on oluline leida sünergia ning panna see enda kasuks tööle.

Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev aga arvas, et haldusreformi kõrval on väga oluline ka riigireform ning maakondade tulevik.

Rakvere linnapea Mihkel Juhkami ütles, et maakonnaülese omavalitsuse moodustamiseks ei ole Lääne-Virumaal viljakat pinnast. “Praegune mudel, kus asi toimub vabatahtlikkuse alusel, aga kindlates ajalistes raamides, on igati mõistlik,” lausus Juhkami.

Enam kui 4500 elanikuga Väike-Maarja valla vallavanem Indrek Kesküla arvas, et 450 inimese võrra suurem vald praegusest oluliselt võimekam ei oleks. “Kui meil aga õnnestub moodustada enam kui 11 000 elanikuga Pandivere vald, kasvab võimekus kindlasti,” sõnas ta.

Lääne-Viru maavanem Marko Torm lausus, et suuri asju on alati väga raske läbi suruda. “Praegu oleme faasis, kus meil on sunni abil võimalik suur asi ära teha. Oleme Lääne-Virumaal suhteliselt väike kogukond, kasutame seda aega maksimaalselt kasulikult ära,” kõneles maavanem.

Artikkel on refereeritud Virumaa Teatajast.

Esialgu tundub, et seekord saab see teoks. Valdade ühinemine-ühendamine ehk vallareform. Väga kergelt võib siiski vahel minna nii, et kõik osalised on suure vaeva ära näinud, juba kõiges kokku leppinud, ja siis küsib keegi nagu Kiire venna ristsetel: «Aga mis siis maimukesele nimeks saab?» Kui nüüd Tootsi ettepanek ei ole küllalt hea, kes siis hakkaks köstriks, kes ütleks, et nii ei lähe mitte?

Loe täispikka arvamusartiklit Postimehest!

Kevadise infokirja teemad on:

• Haldusreformi seaduse eelnõu läbis esimese lugemise
• Kavandatavatest muudatustest haldusreformi seaduse eelnõuga
• Haldusreformiks ettevalmistamine käib juba täie hooga
• Käimasolevad ühinemisnõustamised
• Haldusreformi mõjud omavalitsusele, elanikele ja ettevõtjatele

Infokirja leiate siit.

Lisaks avaldas Riigikontroll auditi „Omavalitsuse auditites tehtud olulisemate soovituste täitmise ülevaade“. Auditis uuriti, milliseid olulisemad soovitusi on Riigikontroll omavalitsustele ja riigile kohaliku omavalitsuse auditeerimisel aastatel 2006–2015 teinud ning millised auditites käsitletud probleemid on leidnud lahenduse või vajavad jätkuvalt lahendamist. Lisaks sisaldab ülevaade kokkuvõtet auditeeritud kohalike omavalitsuste, valdkondade ja tehtud tähelepanekute kohta.

Riigikontrolli auditiga saate tutvuda siin.

Rannu rahvamajas istusid teisipäeval ühise laua taha Elva linna ning Tartumaa Konguta, Rannu ja Rõngu ning Valgamaa Palupera ja Puka valla esindajad, et jätkata ühinemisläbirääkimisi. Vaatlejatena olid kohal ka Nõo valla esindajad.

Täpsemalt loe Tartu Postimehest.

Valitsuse algatatud haldusreformi seaduse eelnõu sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda, määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid ning omavalitsuste ühinemisel kaasnevad õigused ja kohustused. Haldusreformi eesmärgiks on selliste omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.

Eelnõu kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5 000 inimest. Samas on eelnõus kirjas, et haldusreformi eesmärgi saavutamiseks on soovituslik vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste moodustumine. 80 protsendil Eesti omavalitsustest on elanikke täna vähem kui 5 000.

Vastavalt eelnõule on miinimumkriteeriumitele mittevastavatel kohalikel omavalitsustel kuni 2016. aasta lõpuni aega otsustada, kellega vabatahtlikult ühineda ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust. Kui ühinemise tulemusel moodustub vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsus saab tekkinud omavalitsus täiendavat toetust. Valitsus on ühinemistoetusteks ühtekokku ette näinud kuni 80 miljonit eurot.

Loe pikemalt uudised.err.ee.

Esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos on valitsus suutnud haldusreformi läbiviimises jõuda üksmeeleni ja edastanud seaduseelnõu parlamendile.

Sisuliselt on heakskiidu reformile andnud ka aktiivselt ühinemisläbirääkimistesse asunud omavalitsusjuhid. Mitte kunagi varem pole nii laiapõhjalisi ühinemisplaane peetud.

Eelnõu vastuvõtmine parlamendis on kahtlemata hädavajalik, kuid veel tähtsamad on ühinevate omavalitsuste ettevalmistustööd. Seadus annab raamid, ühinemisleping täidab selle sisuga.

Haldusreform on tõeliselt edukas, kui piire ei nihutata ainult kaardil, vaid ka inimeste mõttemaailmas. Oluline on näha pikka vaadet ja suuremat pilti.

Loe riigihalduse ministri arvamusartiklit Postimehest.

Täna kogunesid Kernu vallas, Nissi vallas, Saue linnas ja Saue vallas volikogud, et teha lõplikud ühinemisotsused. Kõik neli volikogu kiitsid pea kaks aastat kestnud läbirääkimiste tulemusena valminud ühinemislepingu heaks ning seega jätkavad senised Kernu vald, Nissi vald, Saue linn ja Saue vald tegutsemist ühise, ligi 21 000 elanikuga omavalitsusena, mille nimeks saab rahvahääletuse tulemuse põhjal Saue vald.

Täpsemalt saate lugeda ja vaadata rahvusringhäälingu kodulehelt.

Riigikokku suunatud haldusreformi seaduse eelnõus on muude regulatsioonide kõrval paragrahv, mis käsitleb elanikkonna arvamuse väljaselgitamist haldusterritooriumi muutmise korral.

Seadusest nähtub, et see võib olla mõneti erinev omavalitsuste vabatahtlikul ühinemisel ja sundliitmisel, aga ka juhul, kui ühest omavalitsusest tahab teise üle minna ainult osa vanast haldusalast, näiteks üks külakogukond.

Pärnu Postimehe usutlusele elanikkonna küsitlemisest haldusreformi elluviimisel vastas riigis käimasolevat haldusreformi juhtiva rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Ave Viks.

Refereeritud Pärnu Postimehe artiklist.