ETV Terevisiooni saates käis hommikul haldusreformist rääkimas rahandusministeeriumi regionaalhalduse nõunik Sulev Valner. Vaata intervjuud siit.

Keila vallavolikogu haldusreformi komisjon otsustas esitada vallavolikogule eelnõu ettepanekuga alustada ühinemisläbirääkimisi Keila linna, Paldiski linna, Vasalemma valla, Padise valla ja Nõva vallaga. Ühinemise korral tekkiks enam kui 23 000 elanikuga Harjumaa suurim omavalitsus, mis on ühtlasi Eesti suuruselt kuues omavalitsus.

„Haldusreformi ajutine komisjon moodustati Keila vallavolikogu veebruarikuus toimunud istungil. Esmaspäeval tuli komisjon kokku ning otsustas vallavanem Jaan Alveri ettepanekul alustada ühinemisläbirääkimisi Harjumaal asuvate naaberomavalitsustega, kelle hulka kuuluvad Keila linn, Paldiski linn, Vasalemma vald ja Padise vald ning lisaks ka Nõva vald Läänemaalt,“ ütles haldusreformi komisjoni esimees Silver Teesalu. „Komisjon esitab vastava eelnõu volikogule, kus see peaks tulema arutlusele järgmisel nädala istungil. “

Keila vallavolikogu haldusreformi komisjoni kuuluvad volikogu liikmed Andrei Dvorjaninov, Aarne Irv, Priit Jalakas, Erko Kurm, Indrek Migur, Kalle Ollema, Jüri Rumm, Aleksei Šatov, Silver Teesalu ning Keila vallavalitsuse liikmed Jaan Alver, Kadri Kurm, Kalev Laast ja Age Leedo.

Keila vallavanem Jaan Alveri sõnul andis vabariigi valitsus tugeva tõuke haldusreformi läbiviimiseks vastava eelnõu esitamisega Riigikogule. „Haldusreform on hoo sisse saanud üle Eesti. Vaadates laiemat pilti ja tuginedes omavalitsuste geograafiliselt loogilisele paiknevusele, elanike igapäevasele liikumisele ning tagamaade ja tõmbekeskuse selgelt väljakujunenud seotusele põhimaanteede suunal tekkiski mõte suurvalla moodustamiseks Lääne-Harjumaal.“

Jaan Alver lisas, et enam kui 23 000 elanikuga omavalitsus looks uue väljundi taotlemaks riigigümnaasiumi rajamist Keilasse. „Selline elanike arv annaks põhjuse alustada haridusministeeriumiga uuesti läbirääkimisi riigigümnaasiumi osas. Lisaks tekkiks suurvalla näol strateegiliselt tähtis piirkond jäävabade sadamate ja militaarlennubaasi näol.“

Keila vald (www.keilavald.ee) asub Harju maakonna lääneosas. Keila valla pindala on 179 km² ning vallas elab üle 4800 elaniku. Keila vallas koosseisu kuuluvad 19 küla ja kolm alevikku – Klooga, Keila-Joa ja Karjaküla.

Aktuaalne Kaamera tegi saates AK Nädal ülevaate omavalitsuste ühinemisläbirääkimistest. Saade on järelvaadatav ETV veebilehelt (ülevaade algab 24:55): http://etv.err.ee/v/paevakajasaated/aktuaalne_kaamera/saated2100/3ae45381-85b4-49bb-96d1-5f925f4c4474/aktuaalne-kaamera-ilm-nadal

Arto Aasa sõnul püüab riik anda KOV-idele raha kasutamiseks vabamad käed, aga lepped on rasked tulema.

Pea iga haldusreformi katsega on kaasas käinud kriitika, et kohalike omavalitsuste (KOV-ide) tulude ja finantsvõime on liialt tagaplaanil. Eile riigikogus menetlusse võetud haldusreformi eelnõule järgneb sel kevadel veel kaks paketti seadusemuudatusi – kui esimeses on muu hulgas kirjas KOV-ide uued ülesanded, siis teises käsitletakse nende rahastamist. Uute kohustustena lisandub KOV-idele näiteks ettevõtluse arendamine ja ühistranspordi korraldamine. Iga uue ülesande täitmiseks on ette nähtud ka rahalised vahendid, lubas riigihalduse minister Arto Aas.

Riigi range kontroll

Kohalike omavalitsuste rahastamise muutmine haldusreformi edenedes ei tähenda ulatuslikku seaduste muutmist, vaid poliitilisi kokkuleppeid riigieelarve ja eelarvestrateegia menetlemise ajal, tõdes Aas. „Oleme [valitsuses] kokku leppinud, et otsime võimalusi tasandusfondi suurendamiseks ning lisame KOV-ide rahastamismudelisse ääremaastumist ja hajaasustust arvestava komponendi, mis saab tulla täiendavate vahendite arvelt. Me ei taha kelleltki midagi ära võtta,” selgitas ta. „Valitsuse positsioon on olnud, et otsime lisavahendeid. Aga need on seotud eelarve läbirääkimistega. Eelarvestrateegia koostamine on alanud, see lõpeb aprillis ja KOV-ide tulubaas lahendatakse eelarvestrateegia käigus.”

Tänavu saavad KOV-id toetusfondi kaudu üle 290 miljoni ja tasandusfondi kaudu 76 miljonit eurot. Toetusfond on mõeldud konkreetseteks kuludeks ning üle poole sellest peab kuluma põhikooliõpetajate palgaks. Aas nõustus, et riigieelarveline toetus KOV-idele on läinud üsna rangeks. „Riik paneb igale summale alati sildi juurde, milleks seda raha tohib kasutada,” tõdes Aas. „Otsime võimalusi, kuidas otsustusvabadust suurendada, aga läbirääkimised käivad valdkonnapõhiselt. Need pole lihtsad, sest valdkondade arengu eest vastutavad ministeeriumid tahavad alati üsna kiivalt näha, kuhu see raha läheb.”

„Kui kohalikule omavalitsusele ikka väga täpselt ette ei kirjuta, milleks raha kasutada, siis lähebki raha valesse kohta. Tehakse munitsipaalmeediat või linnapanka,” tõi Aas näiteks Tallinna linna.

Artikkel avaldati Eesti Pävalehes (16.03.2016)

Rahandusministeerium tutvustas täna ajakrijanikele reformi edasisi plaane ja ajakava ning andis ülevaate ühinemisläbirääkimistest. Pressikonverentsi materjalidega saate tutvuda siin:

• edasised plaanid ja ajakava (pdf) – Ave Viks, regionaalhalduse osakonna nõunik
• haldusreoformi mõjud (pdf) – Mikk Lõhmus, ühinemise nõustamise ekspert ja Lääne-Nigula vallavanem

Valitsus kiitis tänasel kabinetinõupidamisel heaks haldusreformi seaduse eelnõu ja saadab selle Riigikogule. „Haldusreformi põhieesmärk on tagada kvaliteetsed avalikud teenused ja tugevad omavalitsused üle kogu Eesti,“ ütles peaminister Taavi Rõivas.

„Hoolimata sellest, et enamik inimesi igapäevaselt linna- või vallavalitsusse ei satu, puutume kõik kohalike teenustega kokku – sotsiaalteenustest ja lastehoiust eakatehoolduseni ning need mõjutavad otseselt meie elukvaliteeti,“ lisas peaminister.

Seaduse vastuvõtmisel on omavalitsuse suuruse alampiir 5000 elanikku, valitsuse eesmärk on jõuda vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsusteni.

„Tunnustame omavalitsusi, kus on võetud initsiatiiv ühinemiseks. Kui 1. jaanuariks 2017 ei ole liitumistes kokkuleppele jõutud, otsustab selle valitsus,“ ütles riigihalduse minister Arto Aas.

Riigihalduse ministri sõnul toimuvad 26 erinevas piirkonnas läbirääkimised, mille õnnestumisel moodustuksid suuremad kui 11 000 elanikuga omavalitused.

Vabatahtlikult liitunud KOV-idele on määratud kõrgem ühinemistoetus. Kui moodustub üle 5000 elanikuga KOV, siis saavad kõik ühinejad kahekordset ühinemistoetust ehk 100 eurot elaniku kohta.

Valitsus otsustas tõsta liitumise tulemusena 11 000 elanikuga omavalitsuse täiendava toetuse 500 000 euroni. Kui liitub kogu maakond, käsitleb valitsus seda tulevikus eelisena riiklike investeeringute saamisel.

Valitsuse algatatud ühinemiste etapis algatatakse hiljemalt 15.02.2017 haldusterritoriaalse korralduse muutmine nendes KOV-ides, mis ei vasta miinimumkriteeriumile, ei kuulu erandite alla, aga ka omavalitsustele, kes on juba ühinenud või täidavad erandi tingimused, kui see on vajalik KOV-i võimekuse tagamiseks. KOV volikogud peavad vastama ettepanekule hiljemalt 15.05.2017, tähtpäevaks vastamata jätmisel loetakse ettepanek vastuvõetuks.

Tänasel valitsuse istungil kiidetakse tõenäoliselt heaks ja saadetakse edasi riigikokku haldusreformi eelnõu, mis võidakse vastu võtta veel enne jaanipäeva. Riigihalduse ministri Arto Aasa sõnul näitab praeguseks toimunud ühinemisläbirääkimiste hulk valla ja linna juhtide selget soovi muutusteks.

Vaata suurt ülevaadet Postimehest.

Mitte ühes, kahes või kolmes kohas, vaid rahandusministeeriumi andmetel oli veebruari lõpu seisuga tehtud kohalike volikogude poolt juba vähemalt 59 erinevat ametlikku ettepanekut naabritele ühinemisläbirääkimiste alustamiseks.

Kokku hõlmavad need ettepanekud enam kui kolm neljandikku kõigist Eesti valdadest ja linnadest, kaasa arvatud isegi Tartu ja Pärnu linn. Kõigist neist läbirääkimistest ei pruugi muidugi lõpuks asja saada. Aga valmisolek alustada on igatahes suur. See näitab, et olukord muutuseks on päris küps, mis pole ka ime, arvestades, kui kaua on avalikkuses haldusreformi vajalikkusest juttu olnud.

Pikemalt loe delfi.ee portaalist.

Tallinna Ülikooli avaliku halduse professori Georg Sootla jaoks on käimas seitsmes haldusreformikatse, mida ta kõrvalt näeb. Koos kolleegi, TLÜ avaliku halduse lektori Kersten Kattaiga on nad omavalitsusi mitu aastat ühinemisküsimustes ekspertidena nõustanud ning usuvad, et sel korral reform õnnestub.

Põhjuseid seda uskuda on Georg Sootla ja Kersten Kattai sõnul mitmeid. Esiteks ei saa reformi suurte demograafiliste muutuste tõttu enam kaua edasi lükata, samas kui varasematel katsetel on see olnud pigem poliitilise tahte väljendus.

Teiseks, Läti kogemus ja Eesti varasemad katsed on näidanud, et haldusreform takerdub, kui keskne küsimus on see, kuidas joonistuvad uute omavalitsuste piirid kaardil. Praegu on ühinemist kaaluvate omavalitsuste mõttevahetused jõudnud aga kaardijoonistamisest sisuliste aruteludeni selle üle, kuidas peaks tuleviku omavalitsus toimima.

Põhjuseid on Sootla ja Kattai selgitusel veel terve hulk, mis haldusreformi õnnestumise kasuks räägivad. Samas ei saa ka ümber kriitikast ja vastuargumentidest, millesse ei tohi ekspertide hoiatusel suhtuda kergekäeliselt.

Pikema intervjuu leiate Postimehe vahel ilmuvast Maa Elust.

Kernu valla, Nissi valla, Saue linna ja Saue valla ühinemisprotsess on jõudnud faasi, kus oma arvamuse saavad välja öelda elanikud.

Tänasest kuni pühapäevani kestab rahvaküsitlus, kus  kõik vähemat 16-aastased piirkonna elanikud saavad teada anda, kas nad toetavad ühinemist ning missugust nime nad võimalikul uuel koduomavalitsusel näha tahaksid.

Hääletusvõimalus on ligikaudu 16 000 inimesel – see on samapalju kui näiteks Rakvere linnas täna elanikke.

Rahvaküsitlusel saab osaleda nii internetis kui ka piirkonna küsitluspunktides. Elektrooniline hääletus kestab 5 päeva – esmaspäevast reedeni ning lingi hääletuskeskkonda leiab oma elukohajärgse omavalitsuse interneti kodulehelt või ühinemisläbirääkimiste kodulehelt www.laaneharjuvald.ee Küsitluspunktid, kus saab sedeliga hääletada, töötavad kolmel päeval – 29. veebruaril ja 1. märtsil on eelhääletamine ja pühapäeval 6. märtsil on põhihääletuspäev.

Küsitluse käigus saavad elanikud anda hääle ühinemise poolt või vastu ning märkida, kas nende arvates sobiks uue valla nimeks Lääne-Harju vald või Saue vald.

Artikkel jätkub Postimehe portaalis.