Ühinemisraha saadi, rahu mitte (Maaleht)

Rein Raudvere
02. mai

18 sügisel ühinevat omavalitsust saavad küll “kuuleka lapse”preemiaraha, kuid uue kava kohaselt tuleb neil veel kord liituda, nüüd mõne tõmbekeskuse ümber.

Audru vallavanem Siim Suursild on õnnelik, et läbirääkimised naabervalla Lavassaarega abielusadamasse jõudsid. “Nüüd on ühinevate valdade elanikele vaja rahu, mitte tõmmelda tõmbekeskuste teemaga,” leiab ta.

Kuigi ta ütleb end mitte olevat haldusreformi vastane, peab Lavassaarega ühinemise järel tekkivat 6000 elanikuga valda piisavalt võimekaks, et toime tulla. Seda enam et selle näitajaga on nad Eesti 40 suurema omavalitsuse seas.

 “Kui 6000 elanikuga vald ei saa hakkama, siis peaks Eestis midagi kapitaalselt mäda olema, pigem tuleks tegelda nende omavalitsustega, kus rahvast alla 2000,” arutleb ta.

Suursild arvab, et Pärnumaal on tõmbekeskuste osas omavalitsustel väga raske kokku leppida. “Siin on tegelikult ju vaid üks tõmbekeskus, Pärnu.”

Ühinemise järel rahuaega!

Pärnu on kuulutanud, et nemad tahavad linnana jätkata ega ole huvitatud ümberkaudsete valdadega liitumisest.

Kui Lääne-Pärnumaal püüda mitme peale ühisvald luua, oleks Suursilla sõnul seal elanikke ikkagi alla 10 000, pindala aga suur, 1500–1600 km².

Seejuures elaks kolmandik rahvast väikesel, umbes 30km² alal, üle 1400 km² aga on väga hõredalt asustatud.

“Eestis puudub ka kogemus, kuidas nii suurel ja elanikest hõredal maa-alal teenuste osutamist kindlustada,” märgib ta, lisades, et praegu on suurim omavalitsus Raplamaale jääv Märjamaa umbes 800 km²-ga.

Suursild ei näe mõtet tõmbekeskuste teemaga oma pead eriti vaevata. Audru ja Lavassaare vald saavad ühinemisel riigilt ühinemistoetust kokku 425 000 eurot ja praegu on õigem arutada hoopis selle mõistliku kasutuse üle. “See on raha, millega annab juba midagi vallas ära teha,” teab ta.

Ida-Virumaal ühinevad sügisel Lüganuse vallaks Püssi linn ja Lüganuse ning Maidla vallad. Püssi linnapea Enno Mägar on samuti seda meelt, et lastagu neil nüüd uues vallas rahulikult elada ja kohaneda, ärgu surutagu peale uusi ühinemisi tõmbekeskusse, millesse tal usku ei ole.

“Meie ühinesime vabatahtlikult, aga tõmbekeskuse asi oleks juba sunniviisiline ja pealesurutud värk,” ütleb ta.

Kuigi Kiviõli linn jääb Püssist vaid mõne kilomeetri kaugusele ja seda võiks mõneti nende tõmbekeskuseks pidada, ei loe Mägar seda mõttekaks: ühinevas vallas on kõik vajalik olemas, nii koolid, apteek, kirik kui ka surnuaed.

“Kolme peale laekuv 450 000 eurot ühinemistoetust aitab piirkonna arengut ühtlustada, see on kõige tähtsam,” leiab Mägar.

Paigalseis ei vii edasi

Hiiumaa Kõrgessaare vallavanem Jaanus Valk, kes viimasel hetkel sai nõusse oma valla, et sügisel ühineda Kärdlaga, on piisavalt karastatud, et liitumistega saarel edasi minna.

“Hiiumaal on õige üks omavalitsus ja meie ühinemine on esimesi samme ses suunas,” kuulutab ta. Lõuna-Hiiumaal asuv Käina on lõunapoolse piirkonna keskus ja selleks jääb ta ka siis, kui saarele jääb üks vald.

“Kui seda tahet üheks omavalitsuseks saada hiidlaste endi seast ei tule, eks siis tuleb tagant sundida,” ei näe Valk halba.

Järgmisel esmaspäeval kohtuvad Hiiumaa omavalitsusjuhid regionaalministri töörühmaga, et arutada tõmbekeskustepõhist reformikava.

Peagi on töörühm eesotsas projektijuhi Sulev Valneriga kõigile maakondadele ringi peale teinud. “Kui ütleksin, et need on olnud kerged kohtumised, siis valetaksin,” tunnistab Valner.

Üks raskemaid oli Jõgevamaa omavalitsusjuhtidega Peipsi ääres Kasepää vallas.

“Ega meil siin Peipsi ääres viiest vaesest kuidagi ühte tugevat ei tee,” tõi Torma vallavanem Riina Kull välja ühe levinuma argumendi ühinemise mõttetusest.

Valner aga vastas, et kaks koos elavat pensionäri saavad elektriarve maksmisega paremini hakkama. See kehtib ka omavalitsuste puhul.

Saare vallavanem Jüri Morozov peab tõmbekeskuste kava ja uuringute analüüsi üldsõnaliseks, väheveenvaks. Läbi kumab suhtumine, et te maal midagi ei jaga, aga tegelikult on omavalitsuste töötajate haridustase sama kõrge või kõrgemgi kui ministeeriumis,” lajatab Morozov.

Tõmbekeskus samuti hädas

Vallavanem leiab, et enne kui sunniviisiliselt liitma hakata, oleks õigem lahendada omavalitsuste tulubaasi küsimus, mida riik viie aasta eest ligemale veerandi vähendas. Rahapuudusest lähtuvalt täidavadki omavalitsused oma ülesandeid valikuliselt.

Jõgevamaa ühe võimaliku tõmbekeskuse Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots tunnistab, et keskusedki on rahaliselt nii nõrgaks jäänud, et kui nad riigilt tuge ei saa, ei suuda nad kanda ka tõmbekeskuse raskust.

“Kui ses osas muutust ei toimu, võime ka tõmbekeskustele adjöö öelda, appi peaksid tulema Euroopa Liidu struktuurifondid,” arutleb Aiaots.

Valneri sõnul ei sea ministeerium maakondadele ette, kus peavad tõmbekeskused olema ja kui palju. Küll loodab ta, et jaanipäevaks on linna- ja vallajuhid isekeskis kokkuleppele jõudnud. “Tähtaegadest tähtsam on see, et koos kohapealt pärit ettepanekutega sünniks võimalikult hea plaan ja võimalikult laia kandepinnaga kokkulepe,” lisab Valner.

Ühinemisraha saadi, rahu mitte 
Regionaalministri tagantlükatava tõmbekeskuste põhise haldusreformi projektijuht Sulev Valner Jõgevamaa valla- ja linnajuhte enda paati rääkimas.

Nelja valla juhte ärritas maavanema arvamus (Pärnu Postimees)

23.04.2013

Silvia Paluoja 
Vändra, Saarde, Tõstamaa ja Halinga vallajuhtide pöördumises nenditakse, et maavalitsuse pakutud ühe omavalitsuse idee ei ole kooskõlas varasema kokkuleppega ega soodusta maakonna tasakaalustatud arengut.
Kirjutajad väidavad, et valitsuse eelnõude infosüsteemis omavalitsuskorralduse reformi seaduse eelnõu kooskõlastamise lisast jääb arusaam, nagu oleks novembri maakogul leidnud kinnitust visioon üks maakond = üks omavalitsus, kuigi kirjalikule küsitlusele tuginedes oli valdav tõmbekeskuste Eesti mudeli pooldamine.

“Küsiti omavalitsusliitude ja maavalitsuse seisukohta omavalitsusreformi mudelite kohta, meie puhul on tõsine reformikava läbi mängitud aastal 2000 ja selle radikaalseim variant oli 1+1 ehk linn ja maakond väljaspool Pärnut,” põhjendas maavanem Andres Metsoja kui pöördumise üks adressaate arusaamade lahknevust.

Neli tõmbajat

Riigikogu Pärnumaa saadikurühma, regionaalministri, omavalitsusreformi projektijuhi, maavanema ja omavalitsuste liidu poole pöördujad on seisukohal, et maakonnas on peale Pärnu veel vähemalt neli toimivat tõmbekeskust. Need on Kilingi-Nõmme, Pärnu-Jaagupi, Tõstamaa ja Vändra.

Viidatud on lähiminevikule, 2010. aasta 29. oktoobri kolmandal maakogul kiideti kirjaliku kokkuleppega heaks “Arengustrateegia Pärnumaa 2030+”, mille järgi on otstarbekas omavalitsuste ühinemine suuremate keskuste ümber neljaks kuni kuueksomavalitsusüksuseks. “Ei ole teavet ega toimunud arutelusid selle kohta, et arengustrateegia osas kavandatakse muudatusi,” seisab kirjas.

Pöördujad lähtuvad sellest, et nimetatud asulad on tõmbekeskused rohkem kui 20 kilomeetri raadiuses asuvale tagamaale. Kilingi-Nõmmes, Pärnu-Jaagupis, Tõstamaal ja Vändras annavad tööd koolid ja lasteaiad, kultuuri- ja spordiasutused, hoolekande- ja meditsiiniasutused, päästekomandod.

Nii leitaksegi, et maavalitsuse pakutud ühe omavalitsuse idee ei ole kooskõlas varasema kokkuleppega, suurendab ääremaastumist, ei arvesta ajalooliselt kujunenud elukorraldusega, halvendab elanike teenuste kättesaadavust.

“Ajendas kirjutama see, et kui eelmise aasta 2. novembril oli maakogul arutusel haldusreform, jäi sõelale kaks joont, üks oliomavalitsusliitude reform, Jaanus Männiku aktiivne sõnavõtt ja samal ajal Halinga vallavolikogu esimehe ja minu sõnavõtt tõmbekeskuste osast,” selgitas Saarde vallavolikogu esimees, parteitu Erli Aasamets. “Ja kui me nüüd regionaalministri dokumendipaketist – kokku 130 lehekülge ja 60 sellest arvamusi – saime lugeda suure üllatusega, et maakogu seisukohtadele tuginedes näeb Pärnu maavanem Pärnumaal ühte omavalitsust, siis see oli meile üllatus ja jääb küsimus, kas nüüd maakogu kujundab seisukoha maavanema seisukoha järgi või võiks teistpidi olla.”

Pind kannas

Regionaalministri väljapakutud kuue mudeli (minivaldade, omavalitsusliitude, kahetasandiline, kihelkondade, tõmbekeskuste, maakondade Eesti) oktoobrist detsembrini toimunud piirkondlikud arutelud tõid Kiisleri lauale vaid 67 kirjalikku vastust ja ettepanekut. Valdav enamus toetas tõmbekeskuste Eesti mudelit.

“Oleme jõudnud astuda samme väga väikeste omavalitsuste osas, need on Kaisma, Tali, Lavassaare – kõik alla tuhande elanikuga vallad,” rääkis maavanem.

Maavanem kinnitas, et maavalitsuse visioon omavalitsusreformi küsimusele vastates tugines suures osas gümnaasiumivõrgu korrastamisel kogutud arvamustele.

“Häädemeestel oli meie esimene küsimus, kuidas on selle piirkonnaga, et Kilingi-Nõmme on huvitatud, seal on gümnaasium, ja Häädemeeste vastus oli ühene: nende tõmbekeskus on Pärnu, nende lapsed liiguvad Pärnusse, kuigi ajaliselt ei ole vahet, kas Pärnusse või Kilingi-Nõmme sõita,” rääkis Metsoja.

Maavalitsuse nüüd omavalitsuste silmis pinnuks saanud arvamus tugines tõsiasjal, et mobiilpositsioneerimise andmetel on maakonnas ainult üks tõmbekeskus – Pärnu, täpsemalt Pärnu linn koos vahetult ümbritseva piirkonnaga ehk Suur-Pärnuga.

Küsimus on näiteks selles, kas Koonga, Varbla ja Tõstamaa valla ühtne uus omavalitsus võiks olla Tõstamaa ja mida see tähendab Koonga valla elanikele (2000. aasta reformikava järgi jäid Koonga ja Kihnu vald oma eraldatuse tõttu eristaatusesse). Või kas Pärnu-Jaagupi kui Halinga valla keskus tõmbab Are valla elanikke? Aastast 2000 ei ole suutnud ühineda maakonda jäänud ainus rõngasvald Vändra ja meil on eraldi nii samanimeline alev-vald kui vald. On see tahte või isikute küsimus? Vändra vald liitus Kaisma vallaga 2009. aasta oktoobrivalimistega.

“Võime ju laua taga kokku leppida, et pöördumises mainitud neli ongi tõmbekeskused, aga kas see vastab reaalselt inimeste käitumisele,” arutles maavanem. “Kui elanike arv langeb, ei lahenda see probleeme ja lõpuks oleme olukorras, kus ei ole millegi üle valitseda, ei ole raha ega ressurssi, pigem tuleks võtta see hoiak, et Pärnumaa ongi üks tugev omavalitsus, ja need hirmud tuleb maha saada, et Pärnu ja selle lähiümbrus võtab kõik raha ära ja tagamaa jääb tühjaks.”

Maavanem tõrjus süüdistuse, nagu ajaks ta regionaalministriga samasse erakonda, IRLi kuuludes maakonnas reformist rääkides parteijoont.

“Praegu on ideede kaardistamise aeg, pakume lahendused välja, püüame milleski kokku leppida,” kinnitas Metsoja. “Pall on ikkaomavalitsuste, mitte maavanema väravas.”

Augustiks peavad olema regionaalministri kui järjekordse omavalitsusreformi dirigendi laual maakondade ettepanekud tõmbekeskuste kohta. Ja kui ümberkorralduste ajakava läheb nagu lepase reega, võtab riigikogu aasta lõpus vastu omavalitsusreformi seaduse, et finišeerida 2017. aasta oktoobrivalimistega.

Postitatud rubriiki Meedia | Kommenteerimine suletud

Haldusreformi kava pälvis vallajuhtide kriitika (Virumaa Teataja)

24.04.2013

Andres Pulver

“Kas sa ise ka kõike usud, mida meile räägid?” küsis Vihula vallavanem Raivo Uukkivi siseministeeriumi tõmbekeskuste põhise haldusreformi projektijuhilt Sulev Valnerilt haldusreformi kava tutvustaval arutelul.
Valner kinnitas, et enda meelest valet juttu ta rääkima ei hakkaks, ja selgitas, et tõmbekeskuste põhise haldusreformi eesmärk on omavalitsuste tugevdamine. “Et tugevneksid kohalikud tõmbekeskused ja nende ümber kujuneksid senisest tugevamad omavalitsused,” selgitas ta.

Valneri sõnul suudab suurem ja tugevam omavalitsus tõenäoliselt toetada koolide jätkamist väiksemates kohtades, teha midagi ettevõtluse arenguks ja töökohtade loomiseks. “Ja mõttetult konkureerivate tegevuste ning investeeringute arvelt kokku hoitud raha saab suunata inimestele olulistesse asjadesse,” lisas ta.

Raivo Uukkivi, nagu ka teised omavalitsusjuhid, oli päri sellega, et haldusreform on ilmselt vajalik.

“Aga enne uue mudeli pealesurumise alustamist oleks vaja selget tõestust, mida üks või teine asi tähendab,” kõneles Vihula vallavanem. “Et ei räägitaks oleks, võiks, saaks, tõenäoliselt, vaid kuuleks kindlaid ja tõestatud väiteid,” ütles ta.

Ka Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev toetas oma Vihula kolleegi. “Lootsin, et on tehtud mingi analüüs mõne maakonna näitel omavalitsustele pandud kohustustest ja rahastamisest, praegu kipume ikka kaarte joonistama,” lausus Vassiljev.

Sulev Valner vallavanematega päris nõus ei olnud ja kinnitas, et tema küll kaardi joonistamisega ei tegele. “On väga keeruline mõõta, kas mõni asi toimub pärast ühinemist või ühinemise pärast,” sõnas ta.

Raivo Uukkivi oli aga jätkuvalt kriitiline. “Kriteeriumides on vaja kokku leppida, praegu läheneme asjale valest otsast paneme omavalitsused kokku ja vaatame, äkki läheb paremaks,” rääkis Vihula vallavanem. Esimest korda hakati taasiseseisvunud Eestis tõsisemalt omavalitsuste arvu vähendamisest rääkima 1997. aastal, kuid seni on omavalitsuste ühinemine toimunud vabatahtlikkuse alusel.

Kui 1991. aastal oli Eestis 256 omavalitsust, siis praegu on neid 226 ja pärast sügisesi kohalikke valimisi eeldatavasti kümmekonna võrra vähem.

“Võib arvata, et mingi reform tuleb varem või hiljem,” tähendas Sulev Valner ja lisas, et mida hiljem haldusreform teoks saab, seda radikaalsem see on.

Omavalitsuste ühinemise poolt kõneleb Valneri sõnul ka see, et kõik senised ühinemiste näited on pigem head ja ühtegi ilmset ebaõnnestumist ei ole. “Tõestuseks on seegi, et mitte kusagil ei ole pärast ühinemist lahkulöömist teemaks võetud,” lausus ta.

Maakondade omavalitsusliitudel tuleb 1. juuliks esitada maavanemale loetelu tõmbekeskustest, mis on seotud elanike igapäevaste elukorralduslike areaalidega, nagu kool, töökoht, kaubandus- ja teenindusettevõtted.

Maavanem esitab seejärel loetelu regionaalministrile. Kui omavalitsusliit omapoolset ettepanekut ei tee, on maavanemal siiski kohustus tõmbekeskuste nimekiri ministrile esitada.

Siseministeeriumi haldusreformi projektijuht Sulev Valner selgitas tõmbekeskustepõhise haldusreformi eeliseid.

Vihula vallavanem Raivo Uukkivi on päri haldusreformi vajalikkusega, kuid ootab sellega seoses kindlaid ja tõestatud väiteid. Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami muutis räägitu mõtlikuks ja Tamsalu vallavanema Toomas Uudebergi taevastelt jõududelt abi otsima.

Postitatud rubriiki Meedia | Kommenteerimine suletud

Haldusreform: Tallinnas peaks olema 20-30 linnaosa (Äripäev)

Marek Reinaas

Lõputu haldusreformi puhul räägitakse põhiliselt rahast, õigemini selle säästmisest. Iseenesest on see mõistlik jutt, loomulikult tuleks süsteem üle vaadata ja ratsionaalsemaks muuta. Kunagiste kolhooside-sovhooside piirid, millel põhineb praegune haldusstruktuur, pole kõige mõistlikum majandamismudel.
Samas on tulevase süsteemi puhul oluline, et haldusüksuses elaksid inimesed, kellel on sarnased mured ja probleemid, mida siis ühisel nõul lahendada. Vaid sellisel moel on lootust, et haldusüksuse elanikud leiavad ühise keele ja on kaasatud valitsemiseprotsessi. Aur ei kulu vaidlustele, vaid probleemide lahendamisele.

Ratsionaalse majandamise mure on eelkõige maapiirkonna ja ääreala valdade teema. Teine küsimus on Tallinna probleem. Tallinn onomavalitsusüksus, millel on praegu kaheksa linnaosa. Samas võib kokku lugeda üle kaheksakümne asumi, mis moodustavad tervikliku elukeskkonna oma sarnaste murede ja vajadustega.

Mõni linnaosa piir on tekkinud tõepoolest suurte asumite või isegi eraldi Tallinnaga liitunud linnade järgi, aga mõni üsna kunstlikult. Suures osas ei arvesta piirid linna väljakujunenud asumite piire. Näiteks Põhja-Tallinna linnaossa kuuluvad nii Kalamaja kui ka Kopli, kuigi nende elanike struktuur ja probleemid on väga erinevad. Samas on need asumid ühte patta pandud ja peavad koos hakkama saama. See ei pruugi olla kerge ülesanne. Näiteks ajalooline Tondi asum on jaotunud Kristiine ja Mustamäe linnaosa vahel.

Inimesed ei ela linnaosade piiride järgi, vaid talitavad omasoodu. Hea näide on Uue Maailma ja Kalamaja seltsid, mis ühendavad asumite elanikke. Kodanikualgatuse korras loodud ühendused näitavad kujukalt, et neil asumitel on oma identiteet ning elanikud tahavad ühiselt elukeskkonda parandada.

Seltsidel on juhid ja esindusorganid, mis demonstreerivad demokraatiat rohujuuretasandil. Asumite elanikud ei pea tegelema poliitika, vaid parkimise, heakorrastuse ja muu vajalikuga. Ratsionaalne värk.

Kui mujal Eestis tähendab haldusreform eelkõige valdade ühendamist, siis Tallinnas peaks haldusreform tähendama seda, et haldusüksusi tekib juurde. Üle kaheksakümne asumiga Tallinna jaoks on kaheksa linnaosa selgelt vähe. Ühes ja samas linnaosas asuvad kardinaalselt erinevad asumid ei soodusta linnaelanike identiteedi tekkimist ja elanike kaasatust probleemide lahendamisse.

Ilmselt oleks mõistlik, kui näiteks Vanalinn, Kalamaja, Tondi või Kadriorg oleksid eraldi linnaosad. Seda nimekirja võib loomulikult jätkata. Tallinnale oleks ratsionaalne 20-30 linnaosa koos oma juhtimise ja haldussuutlikkusega. Tallinna linna ja selle linnaosadega käib kaasas ka teine mure. Nimelt on Tallinna juhtimine väga tsentraliseeritud. Pea kõik otsused võetakse vastu ja käsulauad kirjutatakse välja Vabaduse väljaku äärses majas. Loomulikult on palju valdkondi, millele on arukas läheneda kogu linna strateegilist perspektiivi silmas pidades.

Kuid on ka suur hulk teemasid, mille puhul linnaosad ja nende otsustamisse kaasatud elanikud saaksid asjadega palju paremini hakkama. Olgu selleks parkimismured, prügimajandus, heakord või haljastus – elulised probleemid, mida kohalikul on palju lihtsam märgata ja lahendada.

Praegu on linnaosa halduskogu lihtsalt üks mõnus kooskäimiskoht, kuigi peaks olema elanike esinduskogu. Halduskogul puudub otsustusõigus ja ka ressursid otsuseid ellu viia. Muuseas, halduskogu otsused ei ole linnavalitsusele kohustuslikud.

Sügisel kohalike omavalitsuste valimisel on Tallinn jaotatud linnaosade järgi kaheksaks valimisringkonnaks. Ringkonnad on suured ja ülesehituselt kaootilised, mistõttu on valimisteemade seas väga vähe kohalikke probleeme ja pakutavaid lahendusi, pigem räägitakse üldriiklikel teemadel. Samas oleks ju hea, kui valimisteemad oleksid elulised ja linnaelanikule arusaadavamad – kuhu ehitada lasteaed või millisel moel korraldada parkimist ja prügivedu. Linnaosast valitud rahvaesindajatel oleks otsustusõigus ja raha, millega oma lubadused ellu viia ning asumi elukeskkonda paremaks muuta. Ja loomulikult ka vastutada.

Haldusreformi tuleks alustada Tallinnast ja teha nii, et linnaelanikel oleks suurem kaasatus kohalike otsuste tegemisse linnaosade kaudu, mis vastaksid paremini reaalsele elukeskkonnale. Et Kadrioru elanik oleks uhke Kadrioru üle ja Tondi elanik uhke Tondi üle.

Oleks mõistlik, kui Vanalinn, Kalamaja, Tondi ja Kadriorg oleksid eraldi linnaosad.

Postitatud rubriiki Meedia | Kommenteerimine suletud

Soome kärbib valdade arvu kiirelt ja põhjalikult (Postimees)

Äsja Eestit külastanud Soome regionaalminister Henna Virkkunen kinnitas Postimehele antud intervjuus, et põhjanaabrid kärbivad oluliselt valdade arvu ja seda juba lähiajal.

Soome valitsus on esitanud seaduseelnõu valdade ulatusliku ühendamise kohta, sh kohustuslikus korras. Kas teil on kohustuslikust ühendamisest juba kogemusi?

Valitsuse poolt Eduskunnale antud eelnõu, mis praegu on arutusel, põhineb sellel, et vallad peavad tegema ühe aasta jooksul naabritega ühinemisuuringu. Valla minimaalne elanike arv hakkab olema 20 000. Sellest reeglist võib taotleda piirkondlikke erandeid, näiteks Lapis või Ida-Soomes, kus vahemaad on väga pikad.

Vallad saavad uuringuteks aega 1. juulini 2014. Need vallad, kes selleks ajaks ühinemisotsuse ära teevad, saavad riigilt ühinemistoetust ja muud abi muudatuste tegemiseks, näiteks oma IT-süsteemide uuendamiseks.

Neisse valdadesse, kes aasta jooksul ei korralda uuringut või ei tee liitumisotsust, saadab uuringu tegija riik.

Sundliitmist Soome seadus ette ei näe, st ikkagi on nii, et vallad otsustavad ühinemise ja valitsus teeb lõpliku otsuse. Ainult sellisel juhul, kui vallal on nii tugevad majandusprobleemid, et ta ei suuda enam oma elanikele põhiteenuseid pakkuda, saab valitsus õiguse omavalitsust ühinema kohustada.

Kui palju on Soomes neid valdu, kes toime ei tule, nii et asi võib minna sundliitmiseni?

Viimasel ajal on kriisivaldu olnud paar tükki aastas ja üldjuhul on neile alati leitud partner vabatahtlikus korras. Igaks juhuks aga on nüüd varuks ka variant, et tuleb otsustada sundliitmine. Kriisivallad saavad ka rohkem ühinemistoetust ehk nende ühendamiseks saab naabervald rohkem abi.

Mis on Soomes haldusreformi korraldamise peamine põhjus?

Tahame omavalitsuste tegevust tõhustada. 300 valda on liiga palju. Soomes on valdadele pandud seadusega 550 ülesannet. Valdade korraldada on nii haridus, sotsiaal- ja tervishoid kui ka planeerimine. Paljud vallad on nii väikesed, et ei suuda kõiki ülesandeid täita. Vajame suuremaid valdu, kus töötaks piisaval hulgal professionaale ja spetsialiste.

Kui suured on teie väiksemad omavalitsused praegu?

Soome valdade mediaansuurus on 6000 elanikku. Üldjuhul on nüüd tarvis liitumisi, kus ei ühine mitte kaks, vaid kolm kuni viis valda. See annaks tulevikku silmas pidades piisava suurusega omavalitsused.

Mitu omavalitsust Soomes alles jääb?

Hea oleks alla saja.

Juhtkiri: «Rumalad kaardijoonistajad» ja «labased lehmakauplejad» (Postimees)

25.04.2013

Eestis on haldusreformi suhtumises kaks leeri. Lühidalt öeldes rõhuvad ühed omavalitsuste võimekusele pakkuda teenuseid ning usuvad, et suuremad üksused oleks selle poolest tulemuslikumad.

Teised leiavad, et omavalitsusi ei tohi liituma sundida, sest teenuste pakkumisest tähtsam on kohalik autonoomia ja omavalitsuste keskvõimu tasakaalustav roll. Me teame, et IRL on esimesena mainitud leeris ja Reformierakond üsna selgelt teises, ent mõistagi jagub kummagi leeri esindajaid ka teistesse erakondadesse ja omavalitsuspoliitikas mõjukate inimeste hulka.

Mõlemat leeri ühendav joon on vastaspoole avalik naeruvääristamine. Aastaid on ühtesid sõimatud kaardijoonistajateks ja jätkatud seda juttu ka siis, kui sisulised plaanid ja tegevused on tuimast piiride tõmbamisest üsna kaugel. Teiste, reformierakondlaste kohta aga öeldakse, et nad tõmbasid Siim Kallase valitsuse ajal haldusreformile pidurit ainult selleks, et oma presidendikandidaadile valimiskogus rohkem vallavanemate hääli kindlustada, ja lisatakse, et näete, lõpuks nad ikkagi ei saanud oma meest presidendiks.

Selle sildistava väite tõepära hinnata püüdes võiks mõelda, et isegi kui niisugune lehmakauplejalik ajend kunagi tõepoolest mingit rolli mängis, on sellest möödas kümme aastat, aga Reformierakond pole oma seisukohta muutnud. Vaidlejatel oleks aus tunnistada, et tegu on siiski püsivate maailmavaateliste erinevustega. Mingile ühisele seisukohale ja sealt edasi lahendusteni jõudmisele aitaks küllap kaasa see, kui avalike solvangute loopimisest hoidutaks.

Kummalgi poolel on argumente. Tänasest lehest leiate kaks haldusreformi käsitlevat lugu. Teise leeri mõistmiseks soovitame lugeda professor Wolfgang Drechsleri artiklit «Omavalitsusi pole mõtet liituma sundida», mis ilmus Postimehes aasta tagasi (PM 19.04.2012). Drechsler kirjutab paljude riikide omavalitsuste liitmisi käsitlevatele uuringutele tuginedes, et liitmised ei anna loodetud mastaabiefekti. Ta leiab ka, et omavalitsuste sunduslik liitmine on vastuolus demokraatiaga ning tõhusaks teenuste pakkumiseks on võimalik leida teisi mooduseid kui valdade sunduslik liitmine.

Soome valitsuse tegevust valdade liituma õhutamisel tasub meil Eestis tähelepanelikult jälgida. Kahe riigi omavalitsuste ülesanded ja võimalused pole küll täpselt ühesugused, ent meie asustusgeograafias ja demograafilistes muutustes on piisavalt sarnasusi, et Eesti võiks Soome kogemustest õppida. Ka vaidluste toon ja argumendid on tihtipeale äravahetamiseni sarnased.

Postitatud rubriiki Meedia | Kommenteerimine suletud

Miks vabatahtlik liitumine tõrgub (Põhjarannik)

26.04.2013

Üldiselt jagunevad omavalitsused haldusreformi suhtumises mitmesse leeri: ühed ütlevad, et seda oleks vaja ning on valmis liituma, teised jälle, et piiride muutmine ei anna midagi, kolmandad hoopiski, et haldusreform oleks neile lausa kahjulik ja põhjustaks ääremaastumist.
Eks skeptikute seas olegi rohkem väiksemaid valdu, kes räägivad, kuidas liitmine võib põhjustada seda, et elanikud ei saa enam piisavalt selliseid teenuseid nagu praegu. Millele selline jutt tugineb, jääb sageli arusaamatuks. Tundub, et see ongi suunatud rohkem oma valijatele eesmärgiga näidata, kuidas vald nende huvide eest seisab ja mismoodi vallajuhid oma palka õigustavad.
Siis on muidugi vastu ka jõukamad vallad, kelle rahakotti lisandub lisaks muudele maksudele ka maavarade ammutamisest ressursitasu. Nemad kardavad, et liitudes vaese naabriga jääb nende supp lahjemaks.
Eks põhjendusi või tuua lõputult, aga kahtlemata vaevab haldusreformi pelgavaid vallajuhtide peamiselt küsimus, millest kunagi avalikult ei räägita: aga mis meist saab? Jah, mis saab neist sadadest vallavalitsuste töötajatest-spetsialistidest, kellele uutes struktuurides enam töökohta ei leidu? Nemad jäävad ju üle. Ja selge, et suurem osa inimesi mõtleb kõigepealt pigem enda ja oma pere sissetuleku peale kui üldisemale efektiivsuse tõstmisele ja haldusvõimekuse kasvatamisele. Just siit tuleb otsida põhjust, miks vabatahtliku liitumise printsiip, mida seni on pooldanud valitsev Reformierakond, hästi ei tööta.
Postitatud rubriiki Meedia | Kommenteerimine suletud

Jüri Kaver: Võru teedest ja valimisturismist (EestiElu)

/…/Põhjus, miks meie teed lagunevad kiiremini, kui neid rekonstrueerida jaksame, ei ole poliitikute saamatuses, vaid rahapuuduses.

Ja see ei ole ainult Võru probleem. Näiteks Tallinna linnavalitsus otsustas vabariigi valitsuse kohtusse kaevata, nõudes sellisel viisil aru, miks eraldas riik tänavu omavalitsustele kohalike teede hoiuks vaid 29 miljonit eurot. Sellest 29 miljonist laekub Võru linnale 210 096 eurot, mis ei ole kuigi toekas summa.

Paneb mõnevõrra üllatuma, et keskerakondlased süüdistavad Tallinna tänavaaukude tekkes keskvalitsust, kuid Võru aukude eest peavad vastutavaks omavalitsust.

Küllap õpetatakse selliseid propagandanippe populismi kiirkursustel, kuid mingisugune järjepidevus võiks kriitikas sellegipoolest olla. Niisiis ootan Keskerakonnalt positiivset tagasisidet, kuidas Võru tänavad ennaktempos korda teha.

Postitatud rubriiki Meedia | Kommenteerimine suletud

Liit: viiendik lapsi elab omavalitsustes, kus puudub lastekaitsetöötaja (ERR)

27.04.2013

Umbes viiendik Eesti lastest elab kohalikes omavalitsustes, kus puudub lastekaitsetöötaja, teatas MTÜ Lastekaitse Liit.

MTÜ Lastekaitse Liit võttis laupäevasel üldkogul kokku 2012. aasta tulemused ja seadis uued sihid laste õiguste edendamiseks. Liidu presidendi Loone Otsa sõnul probleeme jätkub.

“Ligi viiendik Eesti lapsi ehk enam kui 44 000 last elab omavalitsustes, kus puudub lastekaitsetöötaja. Põhiseaduse § 28 alusel on lubamatu, et lapse sotsiaalsete põhiõiguste tagatus riigi eri piirkondades nii olulisel määral varieerub,” ütles Ots.

Liidu president märkis, et haldusreformi kavandajad peavad olukorra muutmiseks tegema otsuseid, mis aitavad hoida lapse heaolu kohalikul tasandil vähemalt inimväärse.

Üldkogul tõdeti, et läinud aasta oli algatusterohke. Laienes rahvusvaheline koostöö. Ajakiri “Märka Last” ja liidu sotsiaalmeedia said palju positiivset tagasisidet.

Mullu olid fookuses laste ja noorte kaasamine, interneti turvalisus, vägivallavaba kasvatus ning kiusamisennetus. Projekt “Kiusamisest vaba lasteaed” on laienenud 305 lasteaeda üle Eesti, hõlmates ligi 6600 last. Tugevdamist vajab vabatahtlik lastekaitseliikumine ja üksteist arvestav ning toetav koostöö.

Aasta liikmeks valiti Hiiumaa Lastekaitse Ühing, tunnustades mitmekülgset, nii kogukonda ja omavalitsusi kui maakonda tervikuna hõlmavat tööd laste ja perede hüvanguks.

Üldkogu valis uue vanematekogu, mis kavandab ja korraldab liidu tööd ja valvab seatud eesmärkide täitmise järele. Aastani 2016 said vanematekogu liikmeteks Ene Tomberg, Monika Liiv, Irina Golikova, Inge Järvpõld, Kristel Voltenberg, Taimi Tulva, Toivo Sikk ja Aimar Karu.

Sven Randlaid

Soome otsib võimalusi omavalitsuste olukorra parandamiseks (ERR)

28.04.2013

Vahur Lauri

Soomes suvel jõustuva seaduse kohaselt peavad kõik vallad, kus elab vähem kui 20 tuhat elanikku, naabritega ühinema, vastasel juhul ühendab nad riik. Soome omavalitsustel on Põhjamaades kõige rohkem voli ja parim teenuste süsteem, kuid nüüd on soomlased jõudnud küsimuse ette – kuidas seda tulevikus ülal pidada?

Tammisaari meenutab Haapsalut. Sinna ehitati esimesi raudteeliine Soomes – Hangos asuvasse tsaariaegsesse sõjaväebaasi. Rong sõidab seal siiani. Jaamahoone on omavalitsus ära ostnud ning sinna ehitatakse kohvikut, piirdeaed on valmistatud ühes kohalikest ettevõtetest. Kohalik tööstus pakub tööd umbes pooltele tammisaarlastele, vahendas “Aktuaalne kaamera. Nädal”.

Timo Puumalainenen on pensionil ja lööb sotsiaaldemokraadina kaasa kohalikus poliitikas. Viis aastat tagasi ühendati Tammisaari, Karja ja Fiskars Raasepori linnaks, kus elab nüüd kokku 29 tuhat inimest. Linnavalitsuses töötab 1800 inimest. Puumalainen ütles, et liitumine pole suuri muudatusi kaasa toonud, kuid elu on kallinenud.

“Midagi dramaatilist pole juhtunud, kuid elukallidus on tõusnud. Maksud ja teenuste hinnad on tõusnud,” tõdes ta.

Soomes korraldavad omavalitsused kogu kohalikku elu ning kasseerivad lõviosa elanike maksudest.

“Omavalitsused korraldavad kõik põhiteenused ja korjavad elanikelt maksud. Soomlased maksavad aastas 15 miljardit eurot kohalikke makse ja riigimakse 5 miljardit,” selgitas Soome avaliku halduse ja kohaliku omavalitsuse minister Henna Virkkunen.

Kus on tööd, seal on rohkem rahvast ja maksud madalamad. Seal, kust inimesed on ära läinud, tõstab omavalitsus makse. Tulemus on see, et pensionäride, vaesemate ja töötute suure osakaaluga omavalitsused maksavad rohkem. Vahe maakonniti on kuni 5%.

“See on jõukuse küsimus. Kui on raha veidi rohkem ja inimene jõukam, siis ei tundu kallis olevat. Pensionäri, vähese sissetulekuga või töötu inimese jaoks on maksud liiga kõrged.

Minu hinnangul nende elu, kelle sissetulek jääb alla 1500 euro, on raske,” rääkis Timo Puumalainen.

Tammisaarist pärit Rootsi Rahvapartei saadik Eduskunnas Thomas Blomqvist ütles, et tänu omavalitsuste suurele volile oma asju korraldada on Soomes teenused kõikjal kättesaadavad. Samas hakkab süsteem vaikselt üle jõu käima.

“Soomes on oodata suuri muutusi. Omavalitsusreformiga üritame lahendada kohalike teenuste rahastamise probleemi. Soomes on üsna hea põhiteenuste võrk, aga paljud omavalitsused on kimpus teenuste rahastamisega. Omavalitsused on võlgades ja peavad makse tõstma,” selgitas Blomqvist.

Kohalike jaoks on kõige tähtsam, et teenused säiliks. Elanikkond vananeb – üle 75aastased moodustavad Tammisaares elanikest veerandi. Kohalik tervisekeskus moodustab terve linnaku, olemas on polikliinik, hambaarstikeskus, viinaravi ja psühhiaatria ning haigla, mida on kavas veelgi laiendada.

Linnas on kaks kooli. Jalgrattahunnik ühe kooli ees annab lootust, et võrsumas on tulevasi maksumaksjaid – juhul kui nad suureks saades sinna jäävad. Kooli lähedale on eraldatud 40 uut krunti noortele peredele. Et kool säiliks, tuleb noori kohale meelitada.

Puumalainen arvab, et teenused peavadki kallid olema, sest odav teenus ei olegi teenus. See raha aga tuleb laenudest ningomavalitsuste ühendamisega ühendatakse ka võlakoormad.

“Omavalitsuste liitmisel, kui ühendati Tammisaari ja Põhi Raaseporiks, siis me pärisime juba 24 miljonit eurot võlgu. Seda on õnnestunud mõnevõrra vähendada. Ikka on meie netovõlg 18 miljonit,” ütles Puumalainen. See teeb sealkandis 3000 eurot võlgu elaniku kohta.

Soome otsib väljapääsu, kuidas säilitada teenused ja mitte vaeseks jääda. Blomqvisti arvates ei piisa ainult valdade ühendamisest. Tuleb rohkem raha teenida.

“Ise arvan, et ka tööpoliitikat tuleb uuendada nii, et inimesed käiksid kõrgema eani tööl,” märkis Blomqvist.

See on üks võimalus. Minister ütles aga, et järgmised 20 aastat vaevleb Soome tööealiste inimeste puuduses ning tööjõudu tuleb väljast sisse tuua.

“Meil on Soomes tarvis üsna palju sisserändajaid lähiaastatel. Helsingisse ja selle ümbrusse ootame vähemalt paarkümmend tuhat sisserändajat järgnevatel aastatel,” ütles Henna Virkkunen.

Tammisaares on hiline kevad ning jahisadam on tühi. Suvi viib sinna tavaliselt külalisi naabermaadest ja lähiaastad lisavad ilmselt veel kosilasi naabervaldade näol ja võib-olla suuremaid makse.

Toimetas Merili Nael