Regionaalminister: etapiviisiline haldusreform oleks valulikum

viruteatajaMinister Siim Kiisleri On-Line intervjuu Virumaa Teatajas. Link: http://www.virumaateataja.ee/?id=94876

Mis on haldusreformi mõte lihtsustatult ja kokkuvõtvalt öeldes? Olen aru saanud, et maakonnad valdadeks tehes oleks ikkagi ju osavaldu vaja, pealegi on väljaütlemisi olnud, et niisugune reform tekitaks ka lisakulusid. Kas siis tegemine tegemise pärast?Eesmärk on tagada kohaliku omavalitsuse üksuste majanduslik toimetulek ja avalike teenuste ühtlane tase kogu Eesti territooriumil omavalitsuste tugevdamise ja kohaliku demokraatia arendamisega, luues sellega eeldused piirkonna tasakaalustatud arenguks.

 

Täpsemalt võite lugeda seaduse seletuskirjast, mille leiate siit: http://haldusreform.wordpress.com/

Meedialingid 16.03.2009.a.

Postimees, arvamus, Enn Soosaar: parem vigane varblane peos…

Nõukogudeaegsete rajoonide muutmine vabariigi valdadeks ei lahenda probleeme, nendib praeguse haldusreformi kava suhtes kriitiline kolumnist Enn Soosaar.
remmelg
 
Seadusega pandud kohustus korrastada jäätmemajandus tuli omavalitsustel täita 1. jaanuariks 2005. Neli aastat hiljem on jäätmevedu korraldamata enam kui kolmandikul omavalitsustest. Seadusrikkumise põhjuseks on enamasti valla väiksusest ja/või ametnike ebapädevusest tingitud haldussuutmatus. Parim tablett säärase haiglase punnseisu raviks oleks haldusreform.
Eesti Päevaleht, Rein Sikk: Paratamatu haldusreform ehk miks vallavanemad end seaks jõid
 
Analüüsib Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Rein Sikk. Haldusreform on paratamatu nagu päikesetõus, valida jääb kas selle kiire elluviimine või aasta pärast viiendiku valdade pankroti tunnistamine. Mis omakorda viib taas ja ainult haldusreformini…
Postitatud rubriiki Meedia | Kommenteerimine suletud

Milleks meile haldusreform?

2882782843_f254a98f6e3Põhjarannik 13.03.2009

SIIM KIISLER,
regionaalminister

Inimesed on mulle öelnud, et näevad kogu riigis ja ka omavalitsustes olevat rasket olukorda, aga ei mõista, kuidas haldusreform elu paremaks teeks.
Parim vastus sellele küsimusele oleks muidugi reaalne tõestus, mille saab anda üksnes kogemus. Kuni haldusreform veel teostamata, on loomulik, et inimestel on ka mitmeid hirme, nagu väikeste valdade tulevik uues suures omavalitsuses, teenuste kättesaadavus ja eeskätt kohapealne identiteet. Seni toimunud ühinemised on aga näidanud, et ootused olukorra paranemiseks realiseerusid, kuid hirmud mitte.

Haldusreformi puhul tekib alati küsimus kokkuhoiu võimalustest. Kogemus seniste ühinemiste põhjal on, et kulude koguhulk ei vähene, sest suuremas omavalitsuses administratiivkuludelt vabanevad summad saab suunata teenuste pakkumiseks – näiteks rahvamajale või teede korrashoiuks. Seepärast ei ole peamine mitte kokkuhoid, vaid see, et valla elanike teenindamise jaoks vajalikud tööd oleks tehtud paremini.

Loe edasi »

Eelnõu kooskõlast põhiseadusega

pohiseadus2Ajakirjanduses on viidatud võimalikule haldusterritoriaalse korralduse reformi seaduse eelnõu vastuolule Eesti Vabariigi põhiseadusega (edaspidi Põhiseadus), tegemata üldjuhul siiski täpsustust, mida selle vastuoluna silmas peetakse.  Siseministeerium peab seetõttu vajalikuks peatuda lühidalt eelnõu Põhiseadusele vastavuse küsimusel.

Loe edasi »

President Ilves toetab tugevate omavalitsuste teket

Presidendikantselei pressiteade 11.03.2009.

“Haldusreformi ei saa taandada matemaatiliseks liitmistehteks ega kulude kokkuhoiu kampaaniaks, haldusreformi mõte peab olema võrdselt hea teenus kõigile inimestele, elagu nad näiteks Vändra valla Kadjaste külas või Tallinna Pirita linnaosas,” ütles president Toomas Hendrik Ilves, kes kohtus täna Pärnumaa põhjaosa Kaisma, Vändra ja Tootsi valla ning Vändra alevi, samuti Raplamaa Järvkandi valla omavalitsusjuhtidega. Loe edasi »

Meedia 12.03.2009

Järva Teataja, arvamus, Piret Sapp: Järvamaa vajab haldusreformi

http://www.jt.ee/?id=93047

(kaasautor Kaido Ivask, abilinnapea, IRL)
Riigil tuleb julgeda astuda otsustavaid samme, et luua kogu Eestis toimiv tõhus kohalike omavalitsuste haldusmudel.
Praeguse riigipoliitika taustal, kus valitsus kärbib omavalitsuste ülesannete täitmiseks mõeldud raha, tundub haldusreform tõesti ainus võimalus ellu jääda.
Riigiteadusi tudeerinuna tuleb meelde fakt, et Prantsuse revolutsiooni järel loodi kohaliku omavalitsuse üksuste optimaalsed piirid, lähtudes sellest, kui pika maa suutis ratsanik ühe päeva jooksul läbi ratsutada.
Tuues minevikusündmused praegusaja konteksti ning asendades liikumisvahendina hobuse autoga, ei peaks kulutama päevagi, et jõuda ühest Eesti otsast teise.
Järvamaa omavalitsusjuhid pole haldusreformi vastu, kuid peavad minister Siim Valmar Kiisleri plaani moodustada sügiseks igast maakonnast üks omavalitsus, kiirustatuks ja läbimõtlematuks.

Esita eelnõu muudatusettepanek!

Haldusreformi ajaveebis on nüüd uus võimalus  –  esitada seaduseelnõule muudatusettepanekuid. Klikkides lehe ülaosas “Esita ettepanek”, on kommentaarina võimalik edastada oma konkreetsed, seaduseelnõust lähtuvad ettepanekud. Ootame häid konstruktiivseid ideid!

Postitatud rubriiki Mitmesugust | Kommenteerimine suletud

Muudatused valimissüsteemis aasta enne valimisi

kohusMeedias on palju kordi haldusterritoriaalse korralduse reformi seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) kritiseerides kõlanud väide, et Riigikohus on sedastanud klausli, et 1 aasta enne valimisi ei saa valimissüsteemis muudatusi teha. Antud juhul on silmas peetud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. juuli 2002. aasta lahendit nr 3-4-1-7-02, millega tunnistati 27. märtsil 2002 vastu võetud Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus põhiseadusevastaseks osas, mis ei võimaldanud kodanike valimisliitude osalemist kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel. Nimelt osutatud lahendi punktis 27 on märgitud järgmist: “Põhiseadus ei sätesta otsesõnalist keeldu teha valimisreeglistikus olulisi muudatusi vahetult enne valimisi. Kolleegium ei pea aga demokraatlikuks selliseid vahetult enne valimisi valimisreeglistikus tehtud muudatusi, mis võivad oluliselt mõjutada valimistulemusi ühe või teise poliitilise jõu kasuks. Valimisseadus peab tagama demokraatia ja teenima sel viisil üldist hüvangut.”.

Loe edasi »

Haldusüksused – maakond, vald ja linn

Prof. Sulev Mäeltsemehe kommentaar maakondade osas kättesaadav: http://www.postimees.ee/?id=89665

Eelnõus oleme 15 valda + 5 linna kava koostades lähtunud Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 155 esimesest lõigust, mis sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad. Eelnõus võetakse valdade ja linnade liitmisel aluseks Eesti territooriumi maakondlik haldusjaotus vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (ETHS) § 2 lõikele 1, mis sätestab, et Eesti territooriumi haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. Loe edasi »

Postitatud rubriiki Mitmesugust | Kommenteerimine suletud