Vallasisene linn on valla territooriumil moodustatud asula ehk asustusüksus – linn, mis on ühinenud vallaga seaduses ettenähtud korras ning seetõttu muutunud valla koosseisu kuuluvaks asulaks, millele tema elanike soovil on säilitatud senine linna nimetus. Loe edasi
Kodanike väljapakutud alternatiivsed reformikavad
Siseministeeriumile on laekunud hulganisti haldusreformi alaseid ideid ja mõtteavaldusi. See postitus ongi mõeldud selleks, et erinevad kodanike mõtted ka teiste huvilisteni jõuaks. Kommentaaride sisu eest vastutavad nende autorid.
Valdo Prausti alternatiivse reformi ettepanek
Väga austatud haldusreformi planeerijad!
Tutvusin põhjalikult Teie viimase haldusreformi kavaga. Olen veidi tuttav Lätis ja ka muudes maades tehtuga, samuti ka nii Eesti olukorraga kui ka Eesti haldusjaotuse ajalooga ning ka probleemidega, mis haldusreformi ees seisavad. Loe edasi
Siseministeerium avas haldusreformi ajaveebi
Alates teisipäevast, 10. märtsist saab haldusreformi alase infoga tutvuda siseministeeriumi poolt hallatavas ajaveebis http://haldusreform.wordpress.com/ .
Ajaveebi eesmärk on anda selge ja põhjalik ülevaade haldusreformi kavast ning kommenteerida avalikkuses tõusetunud ja lugejate poolt esitatud küsimusi. „On selge, et haldusreformi kava vajab üksikasjalikku selgitamist ning inimestel on sellega seoses palju olulisi küsimusi,“ ütles siseministeeriumi rahvastiku- ja regionaalala asekantsler Karl Laas. Loe edasi
Osavallad ja linnaosad ei tähenda kahetasandilist omavalitsust
Staatusest
Linnaosad ja osavallad ei moodusta uut kohaliku omavalitsuse tasandit. Nad on osa nn esimese tasandi kohaliku omavalitsuse üksusest, mida kinnitab ka KOKS § 56 (Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus).
KOKS § 56 võimaldab volikogul moodustada kohaliku võimu detsentraliseerimiseks valla või linna maa-alal ja koosseisus osavalla või linnaosa põhimääruse alusel tegutseva üksuse – osavalla või linnaosa.
Osavalla ja linnaosa staatus määratakse osavalla või linnaosa põhimäärusega, kus sätestatakse osavalla või linnaosa valitsuse moodustamise kord, territoorium, pädevus, osavalla või linnaosa vanema ametisse nimetamise kord, järelevalve ning linnaosa või osavalla likvideerimise alused ja kord.
Eksitav info “Olukorrast riigis”
Saatejuhid Anvar Samost ja Kalle Muuli rääkisid täna Raadio 2-s saates Olukorrast Riigis pikalt haldusreformist.
Kalle Muuli viitas regionaalministri poolt 2008. aastal Linnade ja valdade päeval peetud kõnele ja luges ette lause, mida tegelikult kõnes polnud. Minister rõhutas küll vabatahtlikku ühinemist, aga sunniviisilist ühendamist ta ei välistanud. Samas nimetas ajakirjanik enda poolt esitatud lauset tsitaadiks. Loe edasi
Selgitused Rahvaliidu 5.märtsi pressiteate juurde
Pressiteade nr 141, 7. märts 2009
1. Seaduse olemusest
Rahvaliidu väide
„Rahvaliidu hinnangul näitab 5. märtsil avalikustatud regionaalminister Siim Kiisleri haldusreformi-kava, et ministril ei ole tegelikku soovi haldusreformi läbiviimiseks. Seda kinnitab asjaolu, et regionaalminister jätab uue seadusega jõusse sätte, mille kohaselt valitsus ei saa omavalitsusi liita üks aasta enne kohaliku omavalitsuse volikogu korralisi valimisi.”
Siseministeeriumi kommentaar
Haldusreformi läbiviimisel ehk valdade ja linnade liitmisel võetakse aluseks kavandatav haldusterritoriaalse korralduse reformi seadus, mitte Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (ETHS) § 8 lõige 1, millele Rahvaliidu teates on viidatud. ETHS § 8 lõikes 1 tõepoolest sätestatakse, et Vabariigi Valitsus algatab korraldusega haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmise mitte hiljem kui üks aasta enne kohaliku omavalitsuse volikogu korralisi valimisi. Eelnõu näol on tegemist aga eriseadusega, milles on sätestatud erikord haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks. Eelnõus ei sisaldu haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluses viidet ETHS § 8 lõikele 1, seetõttu ei saa nimetatud säte ka reformi läbi viies kohalduda.
Siseministeerium juhib tähelepanu, et kui Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses on sätestatud üldised alused, milline on Eesti territoorium, millistest haldus- ja asutusüksustest ta koosneb, kuidas kaardistatakse haldusüksuste piirid, kuidas määratakse haldus- või asutusüksuse nimi, liik ning kuidas üksikjuhtumil toimub omavalitsusüksuste ühinemine, siis eelnõu räägib konkreetsest, ühekordsest laiamahulisest haldusterritoriaalse korralduse reformist, mille tulemuseks on toimivate kohaliku omavalitsuse üksuste loomine üle Eesti.
SIIM KIISLER: Hääbumise vastu
Artikkel Eesti Päevalehest, 6.03.2009
Näen oma igapäevatöös osa piirkondade järjest raskemasse seisu jäämist. Nii nagu paljud eesti inimesed, tajun minagi valusalt noorte puudust ja töökohtade kadumist maal.
Tean, et inimeste arvu vähenemine põhjustab maapoodide ja koolide sulgemise. Tean, et mitmed omavalitsused on sattunud sõltuvusse ühest või kahest ettevõttest, mille kadumine annab valla tuludele hävitava löögi. Mina suudan sellest teha ainult ühe järelduse – on vaja kiirelt sekkuda, et asjad saaksid hakata paremuse poole minema. Nagu ütleb minu hea kolleeg Läti regionaalminister: ükski lahendus ei ole ideaalne. Sellepärast tuleb reform kohe ära teha. Vigu saab parandada, kuid kaotatud aastaid ei anna meile keegi tagasi. Loe edasi
Läti minister: tehke Eestis haldusreform ometigi ära
Läti regionaalminister Edgars Zalans, kes suutis vähendada naabrite omavalitsuste arvu viis korda, soovitab Eestil haldusreformiga kiirustada.
•• Mis olid Läti haldusreformi suurimad vead, mida Eesti ei tohiks korrata?
Venimine läbi kogu iseseisvusaja. Eesti peaks mõistma seda, millest meie saime aru alles reformi lõpul. Nimelt: igal juhul on parem reform korraldada ja ka vigu teha kui venitada. Sest vigu saab parandada, aga reformiga viivitamine on ühiskonnale ohtlik kas või seetõttu, et varsti keegi enam ei usugi haldusreformi võimalikkusse. Soovitan seega uskuda ja usaldada oma ministrit ning lasta tal minna oma plaanidega parlamenti ja valitsusse ning viia reform lõpule. Seejärel parandage vead. Venitamine on kõige hullem, eriti veel kriisiajal, kui iga sent on arvel. Loe edasi
Õiguskantsler: haldusreformi läbiviimine näitab riigivõimu tugevust
Postimees
02.03.2009
Foto: Peeter Langovits
Õiguskantsler Indrek Teder toetab riigikontrolör Mihkel Oviiri seisukohta, et Eestis on vaja kiiremas korras riigi poolt kehtestada uus ja toimiv tugevate omavalitsustega haldusjaotus.
«Olen seisukohal, et olukord, kus suur hulk omavalitsusi ei suuda tagada isikute põhiõigusi, kvaliteetset ja põhiseadusele vastavat korraldust ja menetlust ning õigusloomet, on piisav ja tungiv põhjus riigi kiireks ja otsustavaks sekkumiseks ning uue halduskorralduse kehtestamiseks,» ütles Indrek Teder.
«Eesti peab saama tugevad ja toimivad omavalitsused, kes tagavad oma elanikele põhiseaduspärase kohtlemise, kvaliteetse omavalitsuste õigusloome ning avalike teenuste kättesaadavuse ühtlaselt üle riigi,» lisas ta.
Riigivõimul on Tederi hinnangul põhiseadusest tulenev kohustus luua selline halduskorraldus, mille puhul oleksid isikute põhiõigused kaitstud ja põhiseadus järgitud. Loe edasi